Veesaar kehastab filmis ukrainlannat, kes on elanud peaaegu 40 aastat Eestis. Tal on eesti abikaasa ning Haab mängib tema tütart, kes Ukrainlastele sõja ajal appi läheb.
Veesaare sõnul elavad Kiievi elanikud sõjast hoolimata oma tavapärast elu edasi. „Nad peavadki seda tegema, sest nad ei tule muidu toime. Aasta aega on olnud ärevus ja pinevus ning kõik on häiritud. See, kui nad saavad teha oma rutiinseid asju, päästab neid vaimselt,“ selgitas ta „Ringvaatele“ antud intervjuus.
Veesaar märkis, et sõja kohalolu oli siiski tunda. „Ega ma ei ole arutu, ma sain aru, kuhu ma lähen. Ma ei läinud sinna kangelannat mängima, ma läksin oma tööd tegema. Ja kui ma saan oma erialase tööga ukrainlaseid aidata, siis see on juba midagi väärt,“ rääkis ta ning lisas, et tänulikus, mida eestlastele avaldati, vaid võimendas filmi tegema.
