Luuletaja Kristiina Ehin jagab Kroonikale antud intervjuus oma abikaasale kiidusõnu ja lausub, et Silver on toetav kõige suhtes, mida tema prosaistist naine loob. „Ma ise olen kriitilisem ja peidan mingid oma loodud asjad sahtlipõhja,“ sõnab Ehin. „Näiteks luulekogus „Kohtumised“ kirjeldan ma seda, kuidas sattusime Silveriga San Franciscos prostituutide tänavale, kuidas mustanahalised prostituudid Silverit meelitasid, milliseks Silver muutus ja – mis minu hinges seejuures toimus. Hästi aus ja natuke naljakas luuletus on see ka, lõpeb sõnadega: tundsin ennast natuke töntsaka Rapla tüdrukuna, kelle Tarzan on äkki džunglisse kaasa võtnud ja kes vaatab vasikasilmil loodusseadustega tõtt,“ ütles Ehin muheledes. „Olin selle kuhugi sahtli põhja ära peitnud, sedalaadi luuletusi oli seal veel. Silver midagi otsis, leidis nad üles ja küsis, et miks sa neid sisse ei pane – need ju nii ausad luuletused. Mõtlesin, et tõesti, miks ma ei pane,“ räägib Kristiina Ehin.

Muusikud Kristiina ja Silver on mõlemad loomingulised inimesed ja leidnud esinemiste näol ka ühisosa. Samas mainis Silver oma abikaasast valminud dokumentaalfilmis „Vetelkõndija“, et nad ei ole avastanud ühist kirge ning see on Ehini ja Sepa suhtes nagu lahtine haav. „Kahe loomingulise inimese abielu võib tunduda ideaalne, aga samas tähendab looming igaühe puhul nii erinevaid asju. Ka abikaasade puhul. Ja see on hästi isiklik,“ kommenteeris Kristiina abikaasa öeldut.

„Paratamatult käib seal ka võimuvõitlus, et kes vaatab lapsi ja kes sel ajal loob midagi. Meil on olnud hetki, kus tema teeb mulle liiga ja mina teen talle liiga või kui ühel meist on saabumas mingisugune tähtaeg, siis selleks, et mitte häbisse jääda, olla oma kohustuste kõrgusel, oleme pidanud tööd tähtsamaks kui pere mõnusat olemist. Meil mõlemal on olnud selliseid perioode. See on raske, aga nii see lihtsalt on. Ja küllap paljudel,“ arvas luuletaja Kristiina Ehin.

Jaga
Kommentaarid