Oma majapidamise, vana talu Raplamaal on Siiri Sisask (54) suuremas osas taastanud. Kuigi hooti seisab eeskojas paar meestesaapaid number 47, ütleb Siiri enda olevat eraku, kes on viimased kümme aastat elanud majas üksi. Järjest lahkunud kallite inimeste leinast on teda üle aidanud paljuski must huumor. Nagu ütleb üle aegade kõlanud ütlus, siis paraku nii ongi – nooremana istud pulma- ja elu teises pooles üha tihedamini peielauas.

„Keegi lahkunutest siin diivanil istudes või unes ei ole end mulle veel ilmutanud,“ muheleb Siiri oma avaras elutoas. „Mulle on pärast Riho lahkumist kirjutatud ja antud edasi tema öeldud sõnad minu kohta. Riho isiklikult ei öelnud mulle kunagi selliseid asju. Mul oli neid sõnu meeldiv lugeda, see oli justkui mingi helge tervitus teispoolsusest. Riho lausungis ei olnud midagi isiklikku, see sisaldas tema hinnangut minu muusikale, aga mul ei ole sobilik seda siin korrata. Aga ma olin sellest nii liigutatud, et mul tulid pisarad silmi…“

Jaga
Kommentaarid