Anna Levandi rasketest aegadest: ükskõik kui tugev ja valus kukkumine ei oleks, ikkagi tuleb välja ronida

„Need on olnud erinevad põhjused. Elus on kõike olnud. Isegi väga-väga halbu mõtteid, et ei ole mõtet edasi elada...Kriisiolukordi on olnud. Aga võib-olla just sport ja iluuisutamine on õpetanud, et ükskõik kui tugev ja valus kukkumine ei oleks, ikkagi tuleb välja ronida,“ tõdes Levandi.

Artikkel refereeritud Naistelehest.

Kaks aastat tagasi meenutas Anna ajakirjale Tervis Pluss, kuidas ta 52-aastaselt elas infarkti üle. „Olin hetk varem EMOsse jõudnud, sest korraga tundsin kodus, kuidas rinnus mitte enam ei pigista, vaid on tunne, justkui oleks betoonlahmakas südamele kukkunud. Kõik põles sees, kätes sähvisid välgud… Läksin õnneks EMOsse ja alustati uuringuid. Valu oli tohutu, süda peksles, jalad ja käed olid jääkülmad ja pisarad voolasid, aga loll sportlane ei karju ju!“ tõdes Levandi, et tal oli lihtsalt piinlik kisa teha.

„Õnneks tuli sanitaripoiss sisse ja tajus mu olemisest kohe, et mingi jama on. Seepeale viidi mind joonelt operatsioonile,“ meenutas ta.