FOTOD | Mida loeb nublu, mida Kontaveit? Tuntud inimesed lugesid presidendilossi ees avalikult erinevaid tekste

Eile ehk emakeelepäeval toimus päikesetõusust kuni päikeseloojanguni Tallinnas presidendi kantselei ees teist aastat järjest eestikeelsete tekstide lugemisaktsioon, kus osales suur hulk tuntud inimesi.

Varahommikul alanud ja päikesetõusugu lõppenud aktsioonile said ettelugemiseks tekste tuntud inimesed ise valida.

„Emakeel ei saa kunagi läbi, aga emakeelepäeva ettelugemine sai selleks korraks läbi. Mööndusega võib öelda, et kui sündmus on toimunud kaks korda, siis võib lugeda seda juba traditsiooniks. Tänan kõiki, kes tulid ette lugema. Tänan kõik kuulajaid. Hoidke eesti keelt, rääkige eesti keeles ja kirjutage eesti keeles,“ kirjutas president Alar Karis enda Facebooki kontol.

Vaata siit, kes mida luges!

Alar Karis – noppeid August Laurij pseudolingvistilisest raamatust „Eestlased. Inimsoo ürgisad ja ürgaja keel“, 1926

Anu Välba – katkend Aliis Aalmanni raamatust „Armastus pärast ja teisi lugusid“, 2021

Jan Kaus – Triin Soometsa luuletus „My estonian“, Joonas Veelmaa luuletus „Kui sul tuju hea“, Adam Zagajewski „Proovi ülistada sandistatud maailma“, tõlkinud Hendrik Lindepuu

Erik Moora – katkend Mika Waltari raamatust „Neli päevaloojakut“, tõlkinud Tiiu Kokla

Veiko-Vello Palm – katkend Jaan Krossi raamatust „Michelsoni immatrikuleerimisest“

Tiit Ojasoo – katkend Andrei Ivanovi teosest „Untermensch: Minu lõhkikistud osa“

Kirill Havanski – valik Betti Alveri luuletusi kogumikust „Tähetund“, 1966

Helena Tulve – katkend Charles Eisenstein teosest „Kliima. Uus lugu“

Risto Joost – katkend Kristina Ruderi „Tripsik“, „Mis sõnad need on“, Jaan Kaplinski „Eesti keel ja meel“, „Christiani monoloog“ Edmond Rostand’i „Cyrano de Bergeracist“, tõlkinud Jaan Kross

Kaido Ole – Katkend Jaan Krossi romaanist „Kolme katku vahel“

Mart Kalm – EKA legendaarse arhitektuuriprofessori Edgar Johan Kuusiku „Mälestusi ja mõtisklusi“ eesti aja kohta, 2011

Marju Kõivupuu – Juhan Viidingu luuletus „Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale“; Jaan Pulga võrukeelne, viisistatud ja väga päevakajalineluuletus „Linda, vaim!“; episoode Mats Traadi „Kogutud Harala elulugudest“"

Erki Nool – katkend Ernest Hemingway novellikogumikust „Mehed ilma naisteta“

Kristi Kongi – katkend Mati Undi romaanist „Öös on asju“

Mikk Marran – katkend Bill Brysoni raamatust „Jalutuskõik metsas“, tõlkija Piret Lemetti

Jaak Jõerüüt – Jaak Jõerüüti novell „Isamaa linn“ novelliraamatust „Igavene suvi“, 1980

Marianne Kõrver – noppeid Taavi Eelmaa luulekogust „Electraumur“

Jaan Toomik – katkend Tarmo Tederi novellist „Saaremaa valss“

Hele Kõrve – katkend Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ IV osast

Ester Kuntu – Artur Alliksaare luuletusi ning üks Rabindranath Tagore luuletus Uku Masingu tõlkes

Tanel Toom – Anton Hansen Tammsaare miniatuur „Kärbes, prussakas ja ämblik“

Evelin Võigemast – Peeter Volkonski aabits „Onu Volgi värsiaabits“

Arnold Sinisalu – Ilmar Tammelo artikkel „Eesti rahvusliku pärimuse lahtimõtestamise suundi“ Ilmamaa kirjastuse Eesti mõtteloo sarja „Õigus ja hool“ köitest. Avaldatud 1963

Inger – Betti Alveri luuletused „Omajuur“ ja „Tuju“

Linda Kaljundi – katkend Juri Vella novellikogumikust „Järvetuul“

Aldo Järvsoo – katkend Eno Raua „Naksitrallidest“

Janno Põldma – Peet Vallaku 1938. aastal kirjutatud novell „Leib ja armastus“

Tõnis Niinemets – katkendid Elli Niinemets lugemispäevikust

Pääru Oja – Hando Runneli novellid „Novell“, „Kiri“, „Paber“, „Kõndija“, „Kivi“

Maarja Vaino – Mati Undi „Lehekülg eesti kultuuri ajaloost „ ja „Kala kättemaks“

Jaan Tammsalu – Jaan Tammsalu, Vladislav Koržetsi ja Heljo Männi tekstid ja luule

Mart Juur – tekst Andres Vanapa kogumikust „Ma olen väga ilus“

Kadri Hinrikus – Ellen Niidu luuletused „Midrimaa“, „Kõik on nii habras“, „Kust küll inimlaps leiaks uru“

Eneli Jefimova – katkend Martin Widmarki lasteraamatust „Hotellimõistatus“, tõlkinud Kadri-Riin Haasma

Eda Ahi – noppeid Berit Kaschani luulekogust „Täna piisab vähesest“

Olav Ehala – mitmes 2017. aasta ajakirja Looming numbris ilmunud Toomas Kalli lood „Kuidas Eesti kirjanikud „Kevadet“ kirjutaksid?“; Paroodiaid kolme kirjaniku stiilis. Maimu Berg, Ilmar Trull ja Indrek Hirv

Arvo Valton – katkendid Arvo Valtoni teosest „Laul teeb rinna rõõmsaks“

Mait Malmsten – katkend George Orwelli teosest „Mõtteid tavalisest kärnkonnast“

Eva Koff – katkend Jaan Krossi romaanist „Vastutuulelaev“

Sven Grünberg – noppeid Buddha mõttesalmide jadast „Dhammapada“, paali keelest tõlkinud Linnart Mäll

Vilja Kiisler – katkend Anton Hansen Tammsaare romaanist „Põrgupõhja uus Vanapagan“

Hardi Volmer – lõik Peet Vallaku novellist „Ulaharitlane“

Sigrid Barnabas – Margit Lõhmuse novell „Veider“

Tõnu Trubetsky – katkend Mati Undi jutustusest „Elu võimalikkusest kosmoses“

Sirje Runge – katkend Alice Milleri raamatust „Sinu enese pärast“, tõlkinud Piret Metspalu

Maarja Kangro – ukrania luuletajate Serhi Žadan, Artjom Poležaka, Halõna Kruk, Ostap Slõvõnskõi ja Julia Musakovska luule Maarja Kangro tõlkes

Tarmo Tiisler – katkend Tiit Karuksi raamatust „Olümpiaraamat Albertville 1992“

Nublu – Toomas Kalli novell „Revolutsionäär“ ja Hando Runneli novell „Mõistlikud asjad“ ja „Kivi“

Elisabeth Luik – luuletusi Kristiina Ehini luulekogumikust „Kohtumised“

Tiiu Randviir – Anton Hansen Tammsaare miniatuurid „Armastus“ ning „Poiss ja liblik“

Tarmo Soomere – Tarmo Soomere saatesõna teosele „Eesti merenduse ajalugu“

Annabel Soode – Marju Lepajõe muljed „Paavst Innocentius III inimolu viletsusest“ tõlkimisest; Zbigniew Herberti, Arvo Valtoni ja Marie Underi luuletused

Piret Mikalai – lõik Gustav Ernesaksast Voldemar Panso teosest „Portreed minus ja minu ümber“ ja kaks fragmenti Käbi Laretei raamatust „Otsekui tõlkes“

Gerd Kanter – katkendid Gerd Kanteri ja Raul Rebase raamatust„15 sammu võiduni“

Grete Kukk – noppeid korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaandest

Anni Loore Tetsmann – katkend Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp“

Reet Aus – Emil Kolozsvàry Grandpierre’i „Imeflöödist“ muinaslugu „Habemenugadel tantsiv kuningatütar“

Toomas Oskar Kahur – katkend Jaan Krossi romaanist „Wikmani poisid“

Marek Tamm – Lennart Meri kõne esimese emakeelepäeva puhul 13. märtsil 1996. aastal, avaldatud kogumikus „Presidendikõned“

Anne Türnpu – eepiline regilaul „Loomine“

Ivo Linna – Juhan Smuuli luuletus „Oi sa Muhumaa“, Kristjan Jaak Petersoni ood „Kuu“, Lennart Meri ja teiste tarkade mõtteid

Pärt Uusberg – Doris Kareva, Heiti Talviku, Viivi Luige, Uku Masingu ja Andres Ehini luulet

Andro Mänd – katkend Mart Kalmu raamatust „Eesti 20. sajandi arhitektuur“. Katkend räägib presidendi kantseleihoonest.

Birgit Annast – Mehis Heinsaare novell „Kohtumine Taageperas“

Andrus Vaarik – Hando Runnel, Madis Kõiv „Küüni täitmine“, Kusta monoloog; Madis Kõiv „Tagasitulek isa juurde“, Peremehe monoloog

Kaisa Kuslapuu – Kaisa Kuslapuu „Minu arm“ ja Joosep Vesselov „Saun“

Anett Kontaveit – katkend James Clear’i „Aatomharjumused“, tõlkinud Signe Rummo

Rainer Sarnet – noppeid Taavi Eelmaa luulekogust „Unekoridor“

Indrek Koff – katkend Erast Parmasto raamatust „Ühe seenevana seenelood“ ja noppeid Juhan Liivi „Ääremärkustest“.