Saates meenutasid nii Allar kui ka Anna Levandi esmalt 1988. aastal toimunud Calgary olümpiamänge, kus Allar teenis kahevõistluses individuaalse pronksmedali. Pärast medalivõitu ja pingelist võistlus oli Allar läinud õhtul diskoteeki, kus kohtus oma tulevase abikaasa Annaga.

„Tantsisime ja tantsisime ja saime mingi hetkel koos tantsitud. See sobis väga ja eriline tunne tekkis praktiliselt kohe. Eriti, kui see tants klappis - väga mõnus tunne oli,“ mõtles Anna rõõmsalt tagasi 35 aastat tagasi aset leidnud sündmustele.

Allar aga on kunagiste lugude meenutamises tagasihoidlikum ja avalikult ta nendest rääkida ei soovi. „Mingisugune elu osa peaks jääma inimesele endale ka. Ma olen selles osas natukene ebausklik, et mida rohkem me end tükkideks võtame, seda valusam see on. Hästi palju tahaks endale jätta selliseid asju, mis on sinu enda omad,“ ütles Allar ning sõnas, et temal ja Annal on veel asju, mis nad on jätnud enda teada.

Kui saatejuht Grete Lõbu uuris paarilt, kas abielus veedetud 34 aastat on lust ja lillepidu olnud, siis raputas Allar küsimuse peale pead, kuid Anna puhkes naerma. Anna avaldas, et abielu nimel tuleb vaeva näha. „See on nagu töö - ikka tuleb tööd teha ja siis tuleb tulemus,“ ütles Anna, kuid jättis salapäraselt avaldamata, mida ta töö all mõtleb. Allar tõdes, et hea abielu jaoks on vaja tahet ja armastust. „See on kõik meil olemas,“ ütles ta.