Victorial on käimas ülikooli lõpuaasta – praeguseks on tal tehtud koguni kolm lühifilmi ja suur töö käib lõpufilmi kallal.

Alles nüüd hakkab Victoria Ameerika eluga vaikselt kohanema. „Alguses oli küll pigem šokk, kas peangi järgmised viis või kümme aastat siin olema – et see on nii masendav. Nüüd aga, kus ma rohkem sisse olen elanud ­– on mul tekkinud juba oma kindlad marsruudid, kohvikud, poed, ilusalongid – hakkan end kodusemalt tundma ja vaatan juba positiivsema pilguga sellele, et pean siin pikemalt olema,“ tõdeb ta.