„Ma ise pole lavakoolis käinud ja erinevaid tehnikaid nii hästi ei valda,“ tõdes Lepland, et tema jaoks on kõige keerulisem rollidesse sisse elamine. Viimati mängis Ott kaks hooaega Rakvere teatris etendust „Tavaline ime“.

Lauri Liivi jaoks on muusikalid palju lihtsamad kui draamaetendused. „Muusika kuidagi dikteerib sulle juba mingisugused emotsioonid ette – kuidas tegelane olla võiks, kuidas ta käituma peaks. Mingid motiivid annab kätte,“ rääkis Liiv.

„Kui sa draamažanris esimest korda tekstiraamatu avad, siis seal ei ole sulle mitte ühtegi meeleolu antud, on ainult üks tekst, mis võib esmapilgul tunduda väga kuiv ja mittemidagiütlev,“ selgitas Lauri, et tema jaoks on kõige keerulisem selle ümber muusika ise tekitada ilma nootideta.

Liiv tunnistas, et lavahirmu ta enam ei tunne. „Alguses on see hirmutav, et partnerit ei ole, aga kui sa oled juba mingi hulga etendusi ära mänginud – eriti mõnus on laval olla! Mitte kellegagi ei pea arvestama,“ ütles Liiv, kes on Andrus Vaariku lavastatud monotükkiga „Aabitsa kukk“ umbes 40 korda lavale astunud.