Tarmo Kruusimäe nimetab riigikogu infotunde siestaks: see tundus hästi mõttetu, arusaamatu
(7)
447 häält kogunud muusik ja poliitik Tarmo Kruusimäe ehk Kojamees ei osutunud Riigikokku valituks. See teda aga ei hirmuta ja uut töökohta ta esialgu ei otsi. „Ei tea veel, mida edasi teha, mul pole kiiret. Ma ei ole praegu üldse viitsinud sellele mõelda. Milleks praegu muretseda? Vaatame, mida suvi toob,“ räägib Tarmo.
Alates 1995. aastast parlamendi valimistel osalenud muusikul on kahju parlamendist lahkuda põhjusel, et paljud tema jaoks tähtsad teemad, näiteks tühja kasseti tasu, jäävad nüüd eestkõnelejast ilma.
Pikalt Tallinna linnavolikogu liikmeks olnud Tarmo arvates on seal puudunud igasugune poliitkultuur, tema sõnul võib ametnik rääkida suvalist juttu ega pruugi anda küsimustele konkreetseid vastuseid. Seevastu riigikogus olid tõsised arutelud. „Teine level ja suur pilt,“ kiidab ta.
Punkarina tuntust kogunud Kruusimäe ütleb, et riigikogu töös ei vihanud ta midagi, kuid infotund pani teda muigama. „See tundus hästi mõttetu, arusaamatu. Käsitlesin seda kui siesta't. See oli kirbutsirkus rahvale: üks üritas hästi teravalt küsida ja teine üritas hästi andekalt mitte vastata,“ lausub Tarmo.
Kruusimäe sõnul oli see mäng, millest ta ei tahtnud osa võtta, ja seetõttu esitas oma küsimused kirjalikult. Siis oli lootust saada adekvaatne vastus, mille koostasid ametnikud. Teiseks häiris teda parlamendiliikmete „nõrk otsustuskindlus. Näiteks kui oli kogunenud piisavalt uut infot ja oli näha, et ühte või teist asja saab paremaks muuta, ei julgetud otsuseid vastu võtta.“
Kruusimäe kirjutas end Toompeal töötades ka ajalukku, kui osales 2021. aasta kevadel riigikogu istungil veebi vahendusel, samal ajal voodis e-sigaretti suitsetades ja muusikat kuulates. „See ei olnud minu käkk, järelikult see ei ole minu probleem,“ naerab Tarmo. Ta selgitab, et otsustas pärast ööistungit jääda koju ja osaleda kaugistungil. „Aga see ei vedanud tehniliselt välja. Olin eetris, rahvusringhääling kandis seda üle. Mida ma mõjutada sain? Kui see oleks minu viga, siis muretseks ja paluks vabandust, aga mina polnud süüdi. Võõras mure.“
