Järgneva kirja juurde lisas Märt ka rõõmsameelse foto, kus ta oma isaga naljakaid nägusid teeb. „Aitäh selle eest, et alati olemas olid. Ma tahan, et sa teaksid, et olid kõige parem isa maailmas ja veel parem vanaisa. Ants küll natuke pelgas sind veel, aga kui ta söögitoolis istus, tegite üksteisele nägusid, nii et vähe ei olnud. Mul on väga kahju, et Ants sind ei mäleta, aga teisalt – tal ei ole praegu nii kohutavalt valus. Aga ma räägin talle sinust kindlasti.

Ta peab teadma, et vanaisa Tiit oleks talle kuu taevast alla toonud, kui ta vaid küsinud oleks. Ma tahan olla sama hea isa kui sina, aga sa viisid selle lati stratosfääri. Aga ma saan hakkama. „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab“, eks? Tea, et kui minu lapsed kunagi küsivad, et milline nende vanaisa oli, siis ma vastan neile sinu sõnadega: „Vägev, raisk!“" kirjutas näitleja.

Ta lisas, et jääb isa mäletama mõtlikult istuvana, selg vastu köögiahju, käsi põsakil. „Selle sama koha peal, kus sa Antsule nägusid tegid ja korduvalt teda naljameheks kutsusid. Ma tahaks sind kallistada. Rohkem polekski vaja. Ma armastan sind!“