Kui Kristjan oli 5-aastane, käis ta naabrite juures vargil. „Samal päeval sain ma armi jalale.“

Kristjan võttis küla pealt endale seltsi kaks poissi, kes olid mustlased. Üheskoos pandi plaan paika ja mindi naabrite korterisse ägedaid mudelautosid varastama.

„Teadsin, et võti on mati all, lähme toome ära need mudelautod. Kolmekesi läksime, ukse tegime klõps lahti, hiilisime sisse. Kuna olin seal korteris mänginud, teadsin täpselt, kus need mudelautod on,“ meenutas Kristjan.

„Panin oma pätibande kokku, võtsime sahtlist mudelautod, panime jooksu. Ukse jätsime ka lahti minu meelest,“ jätkas ta.

Naabrite korterist ära joostes tõmbas ta aga oma jala katki. „Kuna olin siukese kuriteoga hakkama saanud, ei julgenud koju minna. Et näe, ma varguse käigus tõmbasin jala puruks. Tiksusin edasi verise jalaga,“ rääkis Kristjan, lisades, et pärast tuli haava ikkagi õmmelda.

„Seda pahandust mäletan väga-väga värvikalt. Tehti väga kiiresti selgeks, et see on viimane kord, kui midagi sellist toimub,“ ütles Kristjan.