Küsimusele, mis neid lahku ajas, vastas Jana kergelt muiates: „Sellele küsimusele vastust otsides oleks vaja kristallkuuli... Elus on nii häid kui halbu aegu, kuid pere purunemine on alati ootamatu ja valus, isegi siis, kui tead, et 50ndates eluaastates võib keskeakriisi oodata. Alati leidub ju mõni paarkümmend aastat noorem naisterahvas, kellega tundub muru rohelisem ja taevas sinisem. Nii juhtus see kahjuks ka meiega – ühel hetkel varises kokku terve muinasjutt, mille olime ühiselt üles ehitanud. Nüüd elan pigem nagu õudusfilmis ja Jaak otsib õnne endast kakskümmend aastat noorema personaaltreeneriga.“
