Aren alustas kooliteed Rakveres, õppis Tartu ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios, 1953–1955 Leningradi koreograafiakoolis ja lõpetas 1959. aastal Tallinna koreograafiakooli. Ta oli aastatel 1949–1950 Vanemuise rühmatantsija, 1950–1971 Estonia balletisolist, 1971–1975 operetisolist ja 1975–2007 inspitsient. Aren tantsis solistina kontsertidel mitmes Euroopa ja Aasia riigis, esines varieteekavades, tegi kaasa lastelavastuses ja teleseriaalides nii Eesti Raadios kui Eesti Televisioonis.

Tema meeldejäävaimate rollide hulka lavalaudadel kuuluvad Margus (Austeri „Tiina“, 1955), Albert (Adami „Giselle“, 1959), Ako (Grīnblatsi „Rigonda“, 1960), Kalevipoeg (E. Kapi „Kalevipoeg“, 1961), Severjan (Prokofjevi „Kivilill“, 1961), Prints Désiré (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“, 1962), Larry (Karajevi „Kõue rada“, 1962), Noormees (Tambergi „Ballettsümfoonia“, 1963), Carmelo (Falla „Suur võlur – armastus“, 1964), Jüri (Raudmäe „Kiri nõudmiseni“, 1965), Paris (Prokofjevi „Romeo ja Julia“, 1965), Drosselmeier (Tšaikovski „Pähklipureja“, 1965), Iason (Barberi „Medeia“, 1966), Peremees (Tubina „Kratt“, 1966), Varas ja Pipi isa (Vinteri ja Raudmäe „Pipi Pikksukk“, 1969 ja 1988), Gaetan (Dobrzanski „Kuninga loož“, 1969), Schultz (Kanderi „Kabaree“, 1985) ja krahv Bitowsky (Straussi „Viini veri“, 1994).

Väino Areni tuntuimate telerollide hulka kuuluvad erinevad tegelased Nõmmiku ja Vetemaa paroodiasaates „Harilik kontsert“ (ETV, esmaeeter 02.01.1982), tuletõrjuja Manivald Juga Leiese 9-osalises lastelavastuses „Vembu ja Tembu seiklused“ (ETV 1983–1984) ja Karoliine isa Saja / Viilupi telelavastuses „Hei, pöialpoisid!“ (ETV 1985–1988).

2017. aastal presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud Väino Aren töötas Estonia teatris üle 60 aasta ning mängis end viimase 30 aasta vältel kõigi eestlaste südameisse Kristjani tegelaskujuna Eesti Televisiooni sarjas „Õnne 13“.

Jaga
Kommentaarid