Kuidas Ada Lundver filharmooniast glamuursesse esivarieteesse diskvalifitseeriti

Vaatajate soovil toimub sel suvel Kiidjärve mõisapargis muusikali „Ada. Rääkimata lugu“ kümme etendust. Seoses sellega meenutame üht vähem tuntud tööperioodi Ada Lundveri elust – tööd varietees. Pärast üht Saaremaa ringreisi koos Heli Läätsega teatas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia direktor Rait Ivalo Ada Lundverile, et keelatud tekstide esitamise tõttu saab ta filharmooniast määramata ajaks esinemiskeelu.

„Sõitsime Heli Läätsega Saaremaale kontserte andma ja Priit Aimla oli kirjutanud mulle mõned numbrid. Aimla on hea sulega, väga vaimukas, tol ajal eriti terav – need olid tekstid. Filharmoonia direktor Ivalo vaatas, raputas pead. Ei, need ei lähe läbi. Teie neid ei esita, see ei lähe mitte.“ Nii rääkis Ada Lea Arme raamatus „Ada Lundver. Millal ma olin staar?“ 2001. aastal.

Trupist keegi kaebas Ada peale

Ada tahtis neid Aimla teravaid sketše siiski esitada. Ta läks kultuuriministeeriumisse oma kooliõe juurde, näitas talle tekstid ette ja lasi ettekandmist lubava pitsati peale lüüa. Kui kaks Saaremaa kontserti oli antud täismajale, helistas Heli Lääts kolmanda päeva hommikul Adale hotelli, et Tallinnas on õudne jama lahti.

Tallinnas on õudne jama lahti.

Heli Lääts

Nimetatud raamatus rääkis Ada selle loo nii: „Filharmooniast oli talle helistanud raevunud Ivalo ja öelnud, et Ada Lundver tuleb viivitamatult „Tallinna tagasi transportida“. Küllalt kähku oli üle mere jõudnud info, et Aimla numbrid tulid ikkagi ettekandele. Trupis oli tol ajal alati keegi, kes ei kaotanud valvsust. Kas helistas mõni pillimees või keegi muu – mis tähtsust sel enam on?“

Selle peale teatas aga Heli Lääts, et kui Ada saadetakse minema, läheb tema ka ja kontserdid jäävad ära. Seetõttu lubas filharmoonia juht tuuri lõpuni teha, aga Ada diskvalifitseerimine oli otsustatud.

Ada on meenutanud, et seisis fuajees nagu hunnik õnnetust ilma tööta ja ühiskonnast välja tõugatuna. Ja siis küsis varieteekorüfee Kalju Saareke, kas ta võib Ada paluda esinema Astoria varieteesse.

Mitte lihtsalt varietee, vaid Nõukogude Liidu esimene varietee

1967. aastal avatud Astoria ei olnud lihtsalt varietee, vaid suure Nõukogude Liidu esimene varietee. 1967–1972 oli Astoria lavastaja ja koreograaf Kalju Saareke (1926–2015), kes panigi aluse Eesti tipptasemel varieteekultuurile. Hiljem asutas Saareke ka hotellide Tallinn ja Olümpia varieteed ning Kihnu Jõnni varietee ja Haapsalu varietee Lääne Kalur.

Saareke teadis, et varietee nõuab tähti, ja püüdis sinna tuua kuulsaid esinejaid: Uno Loop, Marju Kuut, Oleg Melnik, Leelo Karp, Anu Anton, tantsupaar Ants Vähejaus ja Elonna Spriit. Arvatavasti soovitaski Vähejaus proovida Ada Lundverit konferansjeena kasutada.

Ada sobis varietesse imeliselt

Saareke pani Ada tantsutundidesse ja ta õppis ka laulu. „Ta osutus küllalt andekaks. Teda saatis suur menu,“ räägib Saareke raamatus „Ada Lundver. Millal ma olin staar?“.

„Ühe programmi tegin muusikali „Juuksed“ muusikale. Võtsin sealt kaheksa laulu. Tegime kompaktse kava: „Black Boys“, „White Boys“, Good Morning, Starshine“ – viimast lauliski Ada ja ja sellest sai väga ilus ja menukas number. Mäletan, kord olid saalis Saksa mannekeenid, kes seda muusikat tundsid. Nad seisid ümber laua ja laulsid kaasa – missugune pidu oli!“

Kõik varietees esinejad mõtlesid oma kostüümid ise välja ja Saareke on meenutanud, et Ada tegi mõnikord päris šokiteatrit – üks tema kleit oli eest kõrge kaelusega, aga selg oli kuni viimase võimaluseni paljas. Ada tegi oma etteaste ära ja kui siis ringi pööras, käis saalist kõva kahin läbi.

„Mulle tundub, et just varietees sai Ada näidata ennast kogu oma kauniduses ja säras, mis loodus talle andnud on. Kui estraad, konfereerimine, film lasid paista mõnd tahku tema olemusest, siis varietees puhkes Ada täies hiilguses. --- Adal oli eriline fluidum, tal tarvitses vaid lavale ilmuda, kui publik oli lummatud. Tal on suurepärane, jumalast antud lavaaura. Ada on sündinud täht,“ võtab Saareke nimetatud raamatus Ada varietee-elu kokku.

Varietee oli glamuur ja Eesti oli teenäitaja

Kuidas Saareke kõike oskas ja suutis, kui Nõukogude Liidus varieteest mitte midagi ei teatud ja välisriikide piirid olid kinni? 2014. aastal Õhtulehele antud intervjuus rääkis Saareke, et nooruses käis ta kinos vaatamas paljusid Ameerika ja Saksa revüüfilme ning hiljem püüdis noorusaja filmides nähtut oma lavastustesse ja esinemistesse üle kanda.

Nõukogude Liidus varieteest mitte midagi ei teatud ja välisriikide piirid olid kinni.

Saarekesega on koos töötanud kogu Eesti kergemuusika eliit: Jaak Joala, Vello Orumets, Boris Lehtlaan, Heidy Tamme, Marju Kuut, Ivo Linna, Silvi Vrait, Mare Väljataga, Ahti Nurmis jt, kes kõik esinesid ka varieteedes. Tantsijatest esinesid sageli koostöös Saarekesega varieteedes Ants Vähejaus ja Elonna Spriit, Tiit Härm, Sirje Nurmis, Asta Unt, Ain Kõluvere, Vjatšeslav Maimussov ja üldse suur hulk Estonia balletiartiste, kes tegid varieteedes hilisõhtuti pärast teatrietendusi lisatööd.

Varietee igas valdkonnas töötasid oma ala tipud. Näiteks Viru varietee kunstiline juht oli selle algusaastatel Ago-Endrik Kerge. Hinnatud teatrikunstnik Kustav-Agu Püüman rääkis 2016. aastal ERR Menule antud intervjuus: „Kolleegid tantsijad hakkasid lisaraha teenima varieteedes. Kõigepealt oli Astoria varietee ja tol ajal oli vaja artistil endal kostüüm muretseda. Ja siis nad hakkasid minu käest tellima.“

Seega läks Ada Astoriasse filharmooniast küll n-ö pagendusse, aga töötas endiselt ainult koos Eesti tipptegijatega.

Artistid ei teinud varietees haltuurat, vaid töötasid parimal erialasel tasemel.

Astoria oli esimene varietee. 1970ndatest alates olid mitmed Eesti varieteed, nagu Viru ja Olümpia, oma taseme poolest kuulsad üle Nõukogude Liidu. Meie varieteekunsti hindas kõrgelt ka suurlinnade Moskva ja Leningradi eliit, kes varietee-etendustele spetsiaalselt pileteid tellis. Kogu Nõukogude Liidu varieteed võtsid eeskuju Eesti varieteede programmidest, esteetikast, liikumiskeelest ja kostüümidest, sest Eesti tase oli absoluutne tipp.

Tänapäeval võib olla raske ette kujutada, et varieteepiletid tuli kuni aasta ette broneerida, sest need olid kogu aeg välja müüdud. Sünnipäeva tähistamine varietees oli paljude unistus ning pärast jätkus muljete vahetamist nädalateks ja kuudeks. Ükskõik millises varietees võis ju näha ainult kuulsaid artiste, lisaks imeline ja salapärane atmosfäär, fluidum. Nii oli ka Astoria varietees, kus Ada Lundver töötas 1972. aastani koos Kalju Saarekese ja paljude teiste tolleaegsete tähtedega.

1972. aastal suleti Eesti NSV Riikliku Vene Draamateatri esimesel korrusel asunud Astoria varietee teatri nõudmisel. Saareke on muiates meenutanud, et kui üleval saalis etendus näiteks „Kremli kellad“, siis nende juurest kostis muusikat ja laulu ning küllap see hakkas ärritama. Saarekese tipplooming jätkus teistes varieteedes, Ada aga pääses tagasi tööle filharmooniasse.

Sel suvel saab Kiidjärvel näha viimaseid kordi Ada Lundveri kogu oma säras ja hiilguses.

„ADA. Rääkimata lugu“ Kiidjärve mõisapargis 26. juulist 6. augustini 2023

2023. aasta etenduste piletid on müügil Piletitaskus