Taaskord esikoht Euroopas! Miks maksavad eestlased Eurovisionil hääletamise eest kõige krõbedamat hinda?

Kui niigi pidid Eesti televaatajad Eurovisionil hääle andmiseks maksma Euroopa kõrgeimat hinda, siis sel aastal tuleb lauluvõistlusel oma lemmiku toetamiseks käia välja veelgi krõbedam hind. ERR taaskord probleemi ei näe, sest nemad on oma ühes põhimõttes kindlad.

Artikkel ilmus Kroonika veebis esimest korda 17.04.2023.

See, et Eesti televaatajad peavad Euroopa kõrgeimat hinda maksma, ei tule enam suure üllatusena. Eesti Rahvusringhääling on jälginud seda joont, et Eesti Laulul ja Eurovisionil on sätestatud samad hinnad. Juba alates 2019. aastast, kui kodumaises eelvoorus tuli ühe hääle eest loovutada 1,60 eurot, tuli sama palju tasuda ka Eurovisionil hääletades.

Tänavu jaanuaris üllatas televaatajaid aga see, et Eesti Laulul tõsteti kõnehinda 10 sendi võrra ehk 1,60 eurost sai 1,70. Twitteris levivas tabelis, kus on toodud välja pea kõikide riikide häälehinnad, on ka seal märgitud, et Eesti televaatajad peavad tänavusel lauluvõistlusel käima välja krõbedama hinna kui varem. 1,70 eurot viib meid aga taaskord Euroopa tippu. Kõige lähim jälitaja on Hispaania, kus tuleb hääle eest välja käia 1,45 eurot. „Auväärsele“ kolmandale kohale on sel aastal jõudnud Šveits, kus tuleb hääle eest maksta 1,22 eurot.

Eesti kõrval on hinda tõstnud veel Ukraina, Iisrael, Island, Austraalia, Belgia ja Aserbaidžaan. On ka vastuvoolu liikujaid – näiteks otsustas Itaalia, et nende televaatajad saavad ühe hääle eest maksta ühe sendi vähem kui varem.

Juba varem on ERR öelnud, et hääletamise hinna teatab iga riik eraldi ja hind kujuneb kokkulepetel kohalike teenusepakkujatega. Teistest tunduvalt kõrgemat hinda polegi nad kunagi selgelt ära põhjendanud. Neli aastat tagasi väitis ERRi kommunikatsioonijuht Pille-Mai Helemäe Eesti Ekspressile, et kuna Eurovision ja Eesti Laul käivad ERRi vaates n-ö ühe suure projekti alla, maksab mõlemal üritusel hääletamine sama palju. Ei mingit selgitust selle kohta, miks võiks üks olla odavam kui teine.

Toona paljastas Helemäe ka seda, et Eurovisioni hääletusest saadavad tulud ei laeku otse ERRile, vaid Euroopa ringhäälingute liidule (EBU), sest hääletust korraldatakse üleeuroopaliselt. „ERRi lõplik osa selgub alles mõne kuu pärast, kui EBU tasandil on suurprojekt (sh kulud-tulud) kokku võetud,“ selgitas Helemäe 2019. aastal. Seetõttu on eriti arusaamatu, miks ei võiks ERR Eesti Laulu, mida nad ise korraldavad ja mille jaoks on telefonihääletusest saadud tulu oluline ressurss, ja Eurovisioni hindu eraldi hoida.

Ka sel korral Helemäelt kommentaari küsides kordab ta taaskord, et ERRis kehtib põhimõte, et Eurovisionil hääletamise hind on sama mis Eesti Laulul. „Selliselt kujunes ka tänavune hind,“ ütleb ta hinnatõusu kohta. Ka ülejäänud vastus on sisuliselt sama mis juba neli aastat tagasi, kui kurdeti kõrge hinna üle: „Eurovisioni hääletamisest saadav tulu laekub EBU-le. Osalevate liikmesriikide vahel jagatakse lauluvõistlusega seotud kasum hiljem laiali. Seda pärast Eurovisioni toimumist, kui tulud-kulud on kokku arvestatud.“