Kirikus aset leidnud mälestusteenistuse järel sängitati Laks Metsakalmistule teiste muusikute kõrvale.
Henry Laks suri kolmapäeval, 10. mail oma Pääsküla kodus. Tema lahkumisest andis teada tema poeg. Henry mängis olulist rolli Eesti taasiseseisvumise sündmuste juures, olles ansambli Seitsmes Meel solist. Tema looming on poja Joonas Laksi sõnul olnud toeks ja inspireerinud lugematul hulgal inimesi nii siin kui sealpool piiri.
Keskkooli ajal laulis Laks pungiansamblis Pelikan. Henry Laks on osalenud ansamblites Reval, Zaltus Lumel, Kuues meel, Henry Laks Band, Seitsmes Meel, Toora, lühikest aega ka ansamblis In Spe.
Ta tegi viljakat koostööd oma sõbra helilooja Alo Mattiiseniga. Hiljem esines peamiselt oma sooloprojektidega.
Henry Laksil on ilmunud kolm luulekogu: „Omal viisil“ (Huma 1998), „Ilmaratas“ (Henry Laks 1991), „Märk“ (Henry Laks 2007). Ta on tegelenud ka maalimisega, on kujundanud enda luulekogud illustratsioonidega ja kasutanud kõigil enda plaatidel maale ja graafikat.
Laksi tuntuimad laulud on „Salaja“, „Tule kui leebe tuul“, „Kevadele“, „Hoia mu poole“, „Ilmaratas“ (esitati 2019. aasta üldlaulupeol) ja „Õpetaja“.
