„Läksime indiaanlaste reservaati, kus pandi püstkoda üles. Astusime sisse. Enamik olid seal indiaanlased. Jõime peyote kaktuse jooki, istusime päikeseloojangust päikesetõusuni ja palvetasime, nägime nägemusi. Peyotel on psühhoaktiivsed mõjud, selle abil näed ja koged asju, mida muidu ei koge ega näe. Tseremoonial on põhjus, keegi, kelle pärast sa palvetad. Ei ole lihtne 12 tundi palvetada,“ rääkis Johann.

Kui kerge on valgel inimesel sellisele tseremooniale pääseda, vastas Toomas: „Paljud inimesed ei tea, et selline asi olemaski on. Osadesse reservaatidesse valgeid inimesi ei lubata, teistes aga võetakse avasüli vastu. Seal haritakse valgeid, räägitakse, mida nad seal teevad, miks nad palvetavad või laulavad. Seltskond, kellega meie suhtleme, on avatud.“