Toomas Uibo sõnul plaanis Olaf Suuder teha piloodilube: aga et sa nüüd igaveseks ära lendasid, hea sõber… Neetult kurb on

„Olaf tuli uksest sisse ja küsis, et miks te nii nukrad olete. See oli sarkasm, sest lõbus seltskond oli tema rida,“ meenutab oma järelhüüdes riigikogulane ja täna meie seast lahkunud Olaf Suuderi pikaaegne sõber Toomas Uibo.

„Olafi huumor oli muidugi eriline ja kuulus Gaute [Gaute Kivistiku - toim] koolkonda, mille harud arenesid eriti tormiliselt 90ndate lõpu ülisoodsates tingimustes. Siis laoti vundamenti kogu eluks,“ kirjeldab Uibo oma sõpra.

„Viimastel aastatel hängisime harvemini. Pigem helistasime või kirjutasime. Alles mõned aastad tagasi jooksis ta maratoni ja arutles selle üle, et kas peaks tegema piloodiload. Väikelaeva kapteni paberid olid taskus ja nüüd ihkas taevasse. Ütles, et üks hiljutine õnnestunud tehing lubaks tal selle teekonna kohe ette võtta. Teda valdas hirm, et see raha pudeneb muidu lihtsalt sõrmede vahelt ära ja tuleks teha midagi, mis elule uut värvi annaks. Õppida veel midagi - see tundus mõistlik. Saatsin talle isegi natuke lugemist, aga ühest lennust me kaugemale ei jõudnud,“ tõdeb ta kurbusega.

Viimasel ajal vahetasid sõbrad aga üksjagu mõtteid Ukraina sõjast, mis läks Uibo sõnul Suuderile nii kohutavalt hinge. „Saatis linke rindeuudistest ja needis tiblasid. Ütles, et Ukraina seisukohti ekraani kaudu edastada on vähim mida ta teha saab. See tundus talle ka võitlusena. Nii oligi ju.“

„Aga, et Sa nüüd igaveseks ära lendasid, hea sõber… Neetult kurb on, neetult kurb…“ lisas Uibo lõpetuseks ning pani oma Facebooki postituse juurde ka kuvatõmmise ühest sõnumivahetusest lahkunuga.