Kurtmine mõjus? Eurovisioni korraldajad plaanivad suurt muutust hääletamises

Kinnitust on saanud varem ringelnud kuulujutt, et Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) hakkab mõtlema sellel, mida peaks muutma Eurovisioni lauluvõistluse žürii hääletussüsteemis. Probleemi nähakse just selles vallas seetõttu, et mitmed tänavused televaatajate lemmikud said žüriildelt väga kehva tulemuse.

Muudatuste hindamist kajastas esimesena Norra telekanal TV2, mis paljastas, et Norra Rahvusringhääling olevat juba mõnda aega antud teemal pidanud dialoogi EBUga. Seda kinnitas ka sealse eelvooru Melodi Grand Prix projektijuht Thea Flinder, kes lisas, et arvatavasti ei avalikustata ja kinnitata ühtegi muutust enne jaanuarikuud. „Meie arvates on hea aeg, et EBU teeks korraliku hindamise žüriihääletuse süsteemile,“ ütles Flinder.

Tegemist pole sugugi väikse grupi inimestega, kes selliseid muutuseid teeb. Nimelt on EBUs loodud eraldi „Eurovisioni lauluvõistluse taotluste rühm“, kes kaalub kõiki tähtsamaid ettepanekuid ning otsustab, et kas selliseid muutuseid ellu viia.

Praegu näeb Eurovisiooni lauluvõistluse hääletussüsteem välja, et võitja määravad võistlevate riikide televaatajad ja ülemaailmsed veebihääletajad ning iga osaleva riigi ekspertidest koosnevad žüriid. Iga žürii koosneb viiest isikust, kes järjestavad kõik võistluspalad esikohast kuni viimse positsioonini. Nende arvamus määrab 50% koondtulemustest.

Pärast Rootsit esindanud Loreeni võitu tänavusel võistlusel on olnud intensiivne arutelu selle üle, kas võitjaks oleks pidanud saama hoopis rahva lemmikuks osutunud Soome esindaja Käärija. Viimasele said saatuslikuks just žüriide antud punktid, mille järgi jäi ta ekspertide edetabelis neljandale positsioonile.

Norrakate pahameele otsust ei tasu ka kaugelt otsida, sest ka nende tänavune esindaja Alessandra sai televaatajatelt kõrged punktid, kuid žüriid otsustasid ta jätta alles 17. kohale. Punktide üldtabelis jäi Norra seetõttu viiendaks.

Viimastel aastatel on varem mainitud rühm, kes muutuseid ellu viib, teinud mitmeid julgeid otsuseid ning seetõttu ei tuleks imestada, kui 2024. aasta Eurovisionil ongi tehtud hääletussüsteemis midagi kardinaalselt teistsuguseks. Näiteks 2020. aastal viisid nad ellu plaani, et enam ei pea riigid kasutama live taustalauljaid, vaid need vokaalid võivad tulla ka lindilt. Tänavusel võistlusel toodi hääletamisel mängu aga kogu maailm ehk netiteel said oma lemmikut toetada inimesed ka väljastpoolt Euroopat. Samuti otsustati poolfinaalides võtta arvesse ainult televaatajate arvamust ehk žüriid tulid mängu alles lõppvõistlusel.