„Olin umbes 14aastane ja õppisin muusikakoolis klaverit. Õppeaasta lõpus oli traditsioon, et kõik õpilased esinevad kontserdil. Me pidime õega klaveril duetti esitama. Suur lava, tõsine klassikaline muusika ja kõik vanemad olid kuulama kutsutud. Keset klaverimängu hakkasime õega äkki naerma. Üks andis teisele hoogu juurde ja lõpuks me ei suutnud enam naeru pidada, lihtsalt naersime kahekesi laval pealtvaatajate ees. Õpetaja oli ilmselgelt kuri. Nii see kontsert tookord läbi sai. Kõige piinlikum oli ilmselt minu vanematel. Rohkem meid enam duetti mängima ei pandud,“ meenutas Egle.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid