REPORTAAŽ | Festivali Saund osaleja: kõik üritused ei sobigi kõigile

Hiiumaa au ja uhkus, festival Saund (varem nimega Sõru Saund) toimus see aasta juba kaheksandat korda ja tänavu Suuresadamas. Ürituse korraldaja Siim Nestor avaldas, miks ürituse asukohta muudeti ja paar osalejat andis sellele muutusele ka oma arvamuse. Pikemalt juba reportaažis!

Hiiumaa omanäoline üritus Saund jättis oma jälje ja tekitas palju mõtteainet – see oli nagu üks õige film. Mina väisasin üritust esimest korda ja sain mõnusalt palju kordi üllatuda.

Muusika festivalil oli valdavalt romantiline, unistav ja peresõbralik, aga leidus ka natuke karmimaid variante.

Ala ise oli päris mahukas ja festivali jaoks eriliseks muudetud just valgustusega. Artiste oli seinast seina ja usaldati palju ka uusi tulijaid. Samuti sai osa võtta väga vingest programmist, kuhu mahtus nii viktoriin, maleturniir, karaoke kui ka kino ja kilesauna ehitamine.

Telkaalale peale vaadates ei jäänud muljet, et üritusel oleks olnud meeletult palju inimesi, aga selles peitub ka mingisugune intiimne võlu. Kui oled festivalil algusest lõpuni, saad tutvuda uute inimestega ja festivali lõpuks on nendest uutest tutvustest saanud juba sõbrad.

Sooviksin ka ära mainida, et inimeste kostüümid ja julged valikud oma isikupära väljendamises avaldasid sügavalt muljet. Teistsugused soengud, needid, kleidid, aksessuaarid – nendega ei hoitud tagasi.

Festivali lõppedes püüdsin kinni ka ühe 25aastase Tallinna tüdruku Maria, kes tavaliselt sellisele festivalile ei satu ja küsisin talt paar küsimust.

Mis oli ürituse kõige suurem „ahhaa“-moment?

Minu jaoks oli äge näha minust nii palju erinevaid inimesi.

Kas vastas kõikidele ootustele?

Huvitav oli festivali külastada mittemingisuguste ootusteta, sest ma ei teadnud sellest üritusest midagi ja ma polnud seal varem käinud. Ala oli suurem kui ma arvasin ja rahvast vähem kui ma arvasin.

Kas arvad, et külastad festivali järgmisel aastal uuesti?

Praeguste tunnete kohaselt pigem mitte. Kuna üritusel käimine oli minu jaoks eksperimenteerimine, siis ma olen tänulik, et seal käisin, aga järgmisel aastal valiksin selle asemel koha, kus on rohkem minuga sarnaseid inimesi ja veidi teistsugune muusika, tuttav muusika. Mulle väga meeldivad kõik eesti keeles laulvad muusikud, live-kontserdid, raadiomuusika ja džäss. Ma ei ütleks, et ma ei jäänud rahule, aga mul oli natuke keeruline suhestuda ja nautida.

Soovid midagi veel lisada?

Tegelikult seltskond muudab kõike ja seltskond oli hea ja see on täiesti okei, et kõik üritused ei sobigi kõigile.

Reportaaž festivali peakorraldaja ja toredate osalistega.

Minu enda lemmikmoment festivalil oli muidugi DJ BEXi esinemine. Möödus see küll pisikeste viperustega, aga lugude valik oli suurepärane ja oli näha, et amatöör-DJ tõesti proovib. Festivalil oli muidu ka artiste, kes lasid muusikat lihtsalt muusikarakendusest Spotify.

Samuti märgiksin ära lastedisko, sest ka seal suudeti muusikavalikuga üllatada. Üks huvitavam laul kui teine.

Aitäh Saund! Oled tõesti omapärane, aga inspireeriv maitse!