Alar Karis

President Alar Karis meenutas Ita Everit ja kirjutas, et tema tähe sära jääb alatiseks meiega. „Ita Everi tee Eesti teatrilaval oli erakordne ja suureks kingituseks mitmele põlvkonnale. Saime koos tema rollidega naerda, mõtiskleda ja ka kurbust tunda,“ kirjutas Karis.

Urmas Paet

„Oluline osa Eesti kultuuriloost on saanud minevikuks,“ meenutas poliitik Urmas Paet meie seast lahkunud näitlejat sotsiaalmeedias.

Gerda Kordemets

Näitekirjanik Gerda Kordemets meenutas Facebookis samuti Everit. „Oli au elada Sinuga samal ajastul,“ kirjutas ta oma postituses.

Heidy Purga

Kultuuriminister Heidy Purga jagas sotsiaalmeedias pilti Ita Everist ja meenutas teda lühidalt. „Meie seast on lahkunud 92-aastasena üks armastatumaid näitlejaid ning Eesti teatri grand old lady Ita Ever. Tema aegumatud rollid jäävad meie kõigi südametesse igaveseks. Kaastunne kõikidele lähedastele,“ kirjutas ta.

Tõnu Kaljuste

Koorijuht Tõnu Kaljuste jagas sotsiaalmeedias kunagist fotot Ita Everist.

Alo Kurvits

„Võrratu Naine, Priima Näitlejanna, Südamlik Inimene... See kõik oli Temas olemas... Tohutu kaotus...Teist Sellist Grand Old LADYT meie ajastu silmad enam ei näe... Palistagu kollased tulbid Sinu lahkumise teed taevaste vägede poole... Kunagi kohtume kõik sealpool seda maailma ning siis tantsime, laulame ja naerame... selle elu auks, mis kunagi elatud sai...“

Raivo E. Tamm

„Kui palju unustamatuid hetki. Tuhat tänu, kallis Ita. Puhka rahus.“

Urmas Reinsalu

Kaja Kallas

Eesti peaminister Kaja Kallas meenutas Ita Everit ja kirjutas, et ta on pugenud paljude eestlaste südametesse oma erilise soojuse, huumorimeele ja imetlusväärse teatriloominguga. „Mulle esimesena meenub tema roll filmist „Nukitsamees“, mis on kindlasti ka paljude teiste lapsepõlvemälestustes, kuid muidugi on neid etendusi ja rolle väga palju muidki, millega me teda mäletama jääme.“

Jaan Elgula

Jaan Elgula meenutas üht naljakat lugu, kuidas Ita Ever käis ühele etendusele reklaami lugemas. „Ita pidi lugema tulema aga jäi hiljaks. Kuna tal mu telefoninumbrit polnud, ei saanud ta mulle helistada ning pidi meie koridori otsas klaasukse taga passima. Seal ukse taga töötas mul üks kolleeg, kes oli tüdinenud minu külalistele ust avamast. Nii siis juhtus, et Ita koputas klaasuksele ja kolleeg, klapid peas ja silmi tõstmata, näitas keskmist sõrme. Ita koputas teist korda, sama vastus. Ita koputas kolmandat korda ja kõvemini ning häiritud kolleeg tõstis vihase pilgu ja... kangestus, muutus näost valgeks ja punaseks ja tahtis põrandast läbi vajuda. Vabanduste saatel avas ta Itale ukse. Mulle sellest vahejuhtumist Ita midagi ei rääkinud, luges oma jupi ära ja lahkus. Kolleeg ütles, et hiljem koputas Ita uuesti ja andis talle 2 piletit teatrisse ning ütles, et kohe tuleb ta poeg ja ärgu ta temale nii tehku – ta ei saa naljast aru.“

Jaga
Kommentaarid