2016. aastal tuli aga Dagmari jaoks murdekoht. Järsku tundis ta, et tahab, et elu oleks kergem ja lihtsam. Kaalu langetama pani soov olla terve.

Kõige suurem muutus algas neli aastat tagasi, kui Rolf Roosalu kutsus naised endaga kaasa teise spordiklubisse ja paastulaagrisse. „Ma olin alati öelnud, et nalja teed või, mina sinna paastu­laagrisse küll ei tule. Nädal aega ilma toiduta?“ Aga juba esimese korraga hakkas see Dagmarile meeldima. Ta pole kunagi tundnud seal suurt näljatunnet ja talle on olnud nädal aega toiduta olemine kerge. „Olen seal küll alati väga kurnatud, sest kõnnime iga päev palju.“

Nüüd paastub Dagmar kaks korda aastas ja ka meie vestluse ajal on tal paastu viies päev. Ta lubab endale seitse päeva vaid vett, kohvi ja meega teed. Viimast lonksab ta meie intervjuugi ajal. „Ma ei propageeri kindlasti üksi kodus paastumist, seda tuleks teha järelevalve all. Siiamaani olen seda teinud ainult laagris nii, et igal hommikul on arstlik ülevaatus, aga nüüd juba tean, kuidas mu keha käitub.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena