Raamatus "Eicca – Yhdistävä tekijä" meenutas ta nimelt juhtumit ajast, mil ta oli teismeline. Ta tegi koolist poppi ning läks Vantaas videolaenutusse. Sel ajal oli ta poes ainuke klient.

Meessoost töötaja järgnes poisile riiulite vahele ning ütles, et võib talle paremaid filme näidata. Tagaruumis pani mees poisi tooli peale istuma ning televiisoris peale pornograafilise sisuga filmi. Midagi säärast polnud Toppinen varem näinud.

"Tundus, et talle tuli telefonikõne. Ta läks veidi eemale," meenutas muusik. Kui mees naasis, kippus ta poisi suguelundeid näppima ja küsis peenise kohta: "Kas see juba seisab?"

Toppinen sai aru, et midagi on valesti ning tormas minema. Ta tundis häbi ja oli segaduses. Muusiku sõnutsi kummitab juhtum teda ka aastaid hiljem.

Ta tõdes, et ei saanud lapsena aru, et juhtunu on kuritegu. "Eriti noores eas kogetud seksuaalne ahistamine mõjutab suuresti meie minapilti ja kuidas suhestume oma seksuaalsete ihadega. Tajutav häbitunne aga peegeldub paljudes teistes eluvaldkondades. Pärast juhtunut oli mul nii piinlik, et ei julgenud sellest kodus kellelegi rääkida," märkis ta, et kaitsereaktsiooniks oli vaikimine.