„Ilmselt on maalimine seotud mu põhilise elutegevusega - näitlemise, lavastamise, kirjutamise ja publiku ees olemisega. Samuti mu teise meelistegevusega - lihtsalt logelemisega ja maa ja ilma endasse ammutamisega. Maalin toreduse pärast,“ lausub Hendrik, kes armastab luua kunsti öösiti. Ta ütleb, et maalides ta justkui siseneb kujutluslikku ruumi ning võib viis-kuus tundi väsimust tundmata viibida sellises emotsionaalses keskkonnas, kus avaneb korraga nii minevik kui tulevik.

Hendrik räägib, et kui 2020. aasta sügisel oli Andrus Kivirähki juubel, tekkis tal küsimus, mida kirjanikule kinkida. Kuna Hendrik oli juba tükk aega igatsenud tärpentini ja õlivärvi lõhna, mida ta oma sõpradest kunstnike ateljeesid väisates tundnud oli, siis ostis ta komplekti värve, pintsleid, spaatleid ja lõuendeid.

Jaga
Kommentaarid