Näitleja Elina Pähklimägi avameelselt: pidasime hiljuti pereringis lapse sünnipäeva. Aga kõik oli muutunud...

„Lahkuminek oli nagu löök näkku. Õudselt valus kukkumine,“ tähendab Elina. „Ju mul läkski liiga kaua hästi. Oli töö, oli armastus. Kihlus, pulmad, kodu, kaks kallist last, uus kodu, kõik! Kuni universum vaikselt, aga kindlalt tõstis oma keskmise sõrme üles. Hanna oli siis kahe ja poolene. Ütlesin talle, et kui emme nutab, siis mitte sellepärast, et teie oleks midagi halvasti teinud, vaid emme südames on praegu suur auk. Siis Hanna puhus mulle peale ja ütles, et nüüd emme süda enam ei ole valus.“

Ta lootis, et äkki veel kõik pöördub, äkki saavad nad taas kokku, äkki... kuigi sisimas teadis, seda ei juhtu.

Peale tuimastava töötempo aitas terapeutide jutul käimine.

„Üks küsis otse: kaua sa nutad? Kas sa tõesti tahad olla koos inimesega, kes sinuga olla ei taha?“ meenutab Elina. „Ma ei saa ka teha seda „mis silmist, see südamest“ trikki, sest laste pärast suhtleme ju ikka. Läbi laste jään teda igavesti armastama.“

Ta ei tea kedagi, kes valiks niisuguse variandi vabatahtlikult, aga praeguseks on lapsed harjunud elukorraldusega, kus viibivad osa ajast emme, osa issi juures. „Laste huvid on esikohal. Töötasime välja süsteemi, et nad saaksid olla piisavalt koos mõlema vanemaga,“ kinnitab ta.

Hiljuti sai peetud Hanna neljas sünnipäevapidu, millega Elina jäi väga rahule.

„Päev enne seda viis Andrus ära kõik oma asjad, mis veel olid koju jäänud, ja midagi nihkus paika. Minu jaoks sai midagi lõpetatud,“ lausub naine. „Mul oli hea meel, et õhus ei olnud ebameeldivat pinget. Et olemegi kaks lapsevanemat, kes tähistavad oma tütre sünnipäeva väikese stressiga, kas viineripirukaid ikka jätkub ja ega keegi külalistest pead ära löö. Kumbki oli võinud kutsuda ühiseid sõpru ja meeleolu läks isegi kõrgeks. Sõbranna ütles pärast, et tal oli tunne, nagu miski polekski muutunud. Aga kõik oli muutunud.“

Loe rohkem ajakirjast Anne & Stiil!