„See on õudselt veider lugu. Läksime koos tütar Liidiaga ujuma Vaiksesse järve. Ujume seal kahekesi ja vaatan, et kaldal on kaks naist, üks istub pingi peal ja teine seisab. Astun veest välja, üks naine tuleb minu juurde, kummardab ja küsib, et härra Mägi, kas võin teile laulda ühe teie laulu prantsuse keeles. Liidia juba vaikselt muheleb, et asi läheb käest ära, aga mina mõtlesin, et ma pole ju ühtegi laulu prantsuse keeles kirjutanudki,“ meenutas Mägi, et selle peale hakkas naine prantsuse keeles „Koitu“ laulma.

„See oli uskumatu, kuidas naine seda laulu laulis. Kui ta oleks oma hääle veel tugevamaks teinud, siis oleksid puud juurtega maa seest välja tulnud,“ jätkas Mägi, et Järve läheduses on Elva lasketiir, kus oli vaikne, aga äkki toona kuulis mees võimsat püssitärinat, mis oli justkui nagu trummisoolo. „Ma olen siiani šokis.“

Mägi tõdes, et läks pärast koju ja kirjutas selle võimsa emotsiooni pealt kohe uue laulu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid