FOTOD | Vaata, kes osalesid PÖFFi lõpugalal. Kuulutati välja võitjad

Tänavune PÖFF läheneb lõpule. Täna õhtul toimus Tallinnas Alexela kontserdimajas pidulik lõpugala, kus öeldi välja ka eri kategooriate võitjad.

Festival lõpp-punktis kohtub glamuur rokiliku vabadusega, teatasid korraldajad enne üritust. Õhtut juhtis Ingmar Jõela.

PÖFFi tiim teatas, et lõplikke vaatajanumbreid veel pole, sest festivali lõpuni jääb üks päev, kuid juba praegu võib öelda, et nii palju rahvast käis viimati festivalil aasta enne koroonapandeemiat.

PÖFFi juht Tiina Lokk tänas publikut usalduse eest. „See tõestab veenvalt, et inimesed otsivad rahututel aegadel pidepunkti kultuurist ja kunstist,“ ütles ta.

Festivali peaauhinna – 20 000 eurot – pälvis Itaalia režissööri Emma Dante film „Lunastus“.

Ka näitleja, dramaturgi ja teatrilavastajana tuntud režissööri filmis kasvatavad kolm eluheidikute külas elavat prostituuti ühiselt nõrgamõistuslikku Arturot, kelle ema – nende kolleeg – suri sünnitusel. See on elurõõmus austusavaldus naistele – nende igavesele armastusele ja optimismile.

„Võimas film sellest, kuidas jääda toetavaks ja eelkõige näidata üles inimlikkust marginaliseeritud keskkonnas. Kaunilt lavastatud, filmitud ja näideldud,“ resümeeris žürii, mille tööd juhtis Taani näitleja Trine Dyrholm.

Filmi peaosatäitja Simone Zambelli võitis ühtlasi Arturo rolli eest parima meesnäitleja auhinna.

Parima režissööri auhind läks Hispaaniasse. Filmi „Andrea armastus“ eest pälvis selle Manuel Martín Cuenca. Südantliigutavas linateoses igatseb 15-aastane Andrea isa armastuse järele, millest ta vanemate lahutuse tõttu on ilma jäänud. Filmi stsenariste Manuel Martín Cuencat ja Lola Mayot hinnati ka parima stsenaariumi auhinnaga.

Kokku osales põhivõistlusprogrammis 20 linateost.

Parima debüütfilmi preemia sai Uus-Meremaa režissööri Loren Taylori film „Kuu on tagurpidi“, mille tegelased tunnevad vapustava maastiku ja karmide äärelinnade taustal igatsust emotsionaalse sideme järele.

Žürii märkis ära ka Eeva Mägi filmi „Mo Mamma“, nimetades seda „tõeliseks filmipärliks, mis käsitleb väga peenelt kolme põlvkonna naiste suhteid, ühendades filmikunsti eri liike ning eksperimentaalset ja konservatiivset lähenemist.“

Parima Balti filmi tiitli võitis Anna Hintsi „Savvusanna sõsarad“.

Võistlusprogrammi „Kriitikute valikud“ parim film oli Kasahstani režissööri Ardak Amirkulovi „Maa, kus tuul seisab paigal“ – vapper kasahhitar Župar asub koos oma kahe lapsega ohtlikule teekonnale läbi lõputute steppide, et põgeneda kollektiviseerimise tõttu puhkenud näljahäda eest, mis nõudis 1930. aastatel rohkem kui miljoni Kasahstani inimese elu.

„Põhjusega mässajate“ võistlusprogrammi parimaks filmiks kuulutas žürii Leedu režissööri Tomas Vengrise „Viis ja pool armastuslugu Vilniuse korteris“ – selles romantilises draamas hargneb ühe AirBnb-korteri seinte vahel iga uue üürilise tulekuga uus lugu armastusest, vihkamisest, lootusest ja süütundest.

Publikuauhinna pälvis ka Hollywoodis enesele nime teinud Boaz Yakini „Veel üks kord“ – selles sürreaalses, tantsu, räppi ja muusikat ühendavas filmis avaneb maagiline uks hauataguse elu koridori, kus tänavatantsija DeRay otsib uut võimalust oma õnnetult lõppenud suhtes slämmija Naimaga.

Noorte- ja lastefilmide festivali Just film parima noortefilmi grand prix võitis Bulgaaria film „Dyad“ (režissöör Yana Titova). Žürii põhjendas: „Naelutav, südantmurdev ja tõstab esile ühiskondliku vastutuse võtmise tähtsuse noorte kasvatamisel. See film sidus üheks väga hea stsenaariumi, imetlusväärse lavastuse ning näitlejad, kes olid kogu hingega filmi sees.“