Sel sügisel mööda Euroopat ringi tuuritav Loreen sõnas, et kõik tänaseks toimunud kontserdid pakkusid talle vaid hulgaliselt positiivseid emotsioone. „See on ikka veel pisut sürreaalne. Ma püüan ootusi mitte kõrgele kruvida. Ma tean, mida ma tahtsin ja igatsesin, aga ma ei oodanud, et see tuleb nii ilus. Ma armastan publikut väga. Kõigil senistel kontsertidel on kananahk ihul olnud, sest on nii palju tervendavat armastust,“ rääkis lauljanna.

Kahekordne Eurovisioni võitja tunnistas, et ta pole end alati lava peal kindlalt tundnud. „Ma kasvasin suures peres, mul oli palju õdesid ja vendi. Üks ema. Peres oli palju lärmi ja mina olin vanim laps. Ma pidin ema aitama ning oma vendade ja õdede eest hoolitsema. Kujutage ette maja, kus on pidevalt selline möll. Siis armastad oma ruumi. Oli üks asi, mille sain ainult endale jätta. See oli laulmine. Ma polnud valmis seda jagama. Ma pidin jagama oma ruumi ja aega, pidin lapsena kõike jagama. Ma polnud kunagi suur esineja. Ma olin see tüdruk, kes läks oma tuppa. Kulus palju aastaid ja ma pidin samm-sammult oma häbelikkusest üle saama. Jah, pabistasin laval seistes meeletult,“ meenutas Loreen, et hirmust üle saada, sundis ta end lavale minema. „Suurele lavale, mitte väiksele. Miljonite inimeste ette,“ ütles ta.