„Kui umbes nii 25 aastat tagasi seni viimast korda peol muusikat mängisin, olin pea kindel, et see viimaseks korraks jääbki. Ajad olid muutunud ja ring tundus olevat täis saanud! Täna peab aga tõdema, et ring, suurem ja pikem, on täis saanud alles nüüd ja „vettinud mägral“ on aeg kasukas veel korra kuivaks raputada ja nina urust välja pista, sest põhjust selleks nagu oleks!“ meenutas Mardisalu.

1994.aasta kevad-talvel õnnestus Mardisalul teha episoodiline kõrvalosa Eesti popmuusika ühe uhkeima debüüdi juures - toonases Tallinna kuumimas ööklubis „Piraat“ andis oma esimese suure avaliku kontserdi ansambel „2 Quick Start“.

„Võib vist öelda, et aeg Pearu, Alari, Ilmari ja co lavaletõusuks oli küps. Ühiskondlike muudatuste esimesed, kõige hullemad aastad olid jäänud seljataha. Valitses küll kasinus, kuid inimestel hakkas esmaste vajaduste kõrvalt piskukaupa kroone üle jääma ka muude vajaduste katteks. Meelelahutus nende hulgas,“ vahendas DJ. „Kvaliteetse, moodsalt produtseeritud eestikeelse tantsumuusika järele valitses tohutu nõudlus, seda lihtsalt polnud veel. Loodus aga teadupärast tühja kohta ei salli ja 2 Quick Start tajus ajavaimu hästi. Raadiod olid juba jõudnud kuumaks mängida bändi esimesed hitid nagu „Naerata“, „Neiu Mustas Kleidis“, „Endast kõik…“. Nende lugude saatel täitusid klubide tantsupõrandad sekunditega, neid lugusid lauldes ja nende järgi tantsides leiti teineteist, armastati, need lood olid osa lootusest ja lubadusest vahetada hall nõukaminevik parema, helgema, jõukama tuleviku vastu. Need lood kõlasid, nagu igatsetud „välismaa“!“

Info bändi esimesest kontserdist oli pealinna korralikult vahtu löönud. Lõviosa pileteid müüdi ette ära, külmast ja lögasest ilmast hoolimata, lookles aga „Piraadi“ ees juba mitu tundi varem pikk järjekord inimestest, kes samuti toimuvast osa soovisid saada. Klubi oli aga puust, mitte kummist ja lõpuks sai „liiga kiire stardi“ tunnistajaks umbes 800 inimest.

„Mängisin inimestele enne bändi lavale tulekut musa, tantsupõrand oli rahvast täis, kuid mäletan selgelt, et inimesed otsisid seal endale pigem mugavamat, paremat kohta hiljem bändile kaasa elamiseks, kui tantsimiseks. Tremolo, mis publiku jalgade trampimisest ja kaasa hõiskamisest vanast vehklemissaalist ümberehitatud klubi täitis, kui bändi lõpuks välja hüüdsin, oli kõrvulukustav. Temperatuur klubis ulatus kontserdi ajal kindlasti kusagile 35-40C vahele, vett lausa nirises laest alla, pidime vahepeal klubi välisuksi lausa lahti hoidma, et veidikenegi õhku jätkuks. Pearu teksasärk, mida ta sel esinemisel kandis, meenutas kontserdi lõpuks märga saunarätikut. Aga uhke tunne oli!“ nentis Mardisalu.

Uhke tunne on tal tänagi. „2 Quick Start on oma rada astunud juba 30 aastat, näinud selle aja jooksul igasuguseid aegu, kuid alati endale kindlaks jäänud! Neid bände pole palju, kes vahetavad 800-pealise publiku 30 aastat hiljem mitme tuhande vastu. Neid bände pole palju, kes pommitavad oma hittidega uimaseks juba kolmanda järjestikuse põlvkonna. Neid bände pole palju, kel meie omakeelse popmuusika ajaloos oma särav peatükk. Neid bände pole palju!“

„Kas see jääb viimaseks ühiseks esinemiseks või teeme 2 Quick Starti 50ndal juubelil veel ühe mängu, näitab aeg,“ rääkis Mardisalu lõpetuseks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena