Rahvusringhäälingu usaldusväärsus on langenud. ERR näeb põhjusena Ukraina sõda
(36)
Eurobaromeetri tänavu sügisel läbiviidud uuringust selgus, et Eesti avalik-õiguslike tele- ja raadiojaamade usaldusväärsus on tänavu langenud kaheksa protsenti võrreldes eelmise aastaga. ERRi kommunikatsioonijuhi Pille-Mai Helemäe sõnul on tulemust tugevalt mõjutanud Ukraina sõda.
2023. aasta Eurobaromeetri meedia ja uudiste küsitlusest selgus, et võrreldes möödunud aastaga on Eesti avalik-õiguslike tele- ja raadiojaamade usaldusväärsus langenud enim ehk kaheksa protsenti. 2022. aastal pidas 67 protsenti küsitlusele vastanutest ERRi usaldusväärseks, tänavu aga 59 protsenti.
Lisaks Eestile vähenes avalik-õiguslike meedia usaldusväärsus Saksamaal (kuus protsenti), Austrias (kuus protsenti) ja Rootsis (viis protsenti). Küsitluses osales pea 26 000 eurooplast.
ERRi kommunikatsioonijuht Pille-Mai Helemäe võrdles Eurobaromeetri uuringu tulemusi Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud institutsioonide usaldusväärsuse uuringu tulemustega ning tõdes, et languse põhjus on muukeelses elanikkonnas.
„Eurobaromeetri uuring ei erista tulemusi vastajate koduse keele põhjal, see tähendab, et tulemused on esitatud üldiselt kõikide Eesti elanike kohta. Küll teevad seda siinsed uuringud, kus on näha, et Ukraina sõja järel on usaldusväärsus langenud just muukeelse elanikkonna seas,“ kirjeldas Helemäe.
„Turu-uuringute AS poolt tehtud usaldusväärsuse uuringus on ERRi usaldusväärsuse näitaja 73 protsenti ning on tõusnud võrreldes varasema aastaga kaks protsenti,“ lisas ta.
Helemäe sõnul on keskmisest kõrgem avalik-õiguslike tele- ja raadiojaamade usaldus just eestikeelsete elanike sihtrühmas, oluliselt on kukkunud Ukraina sõja järel usaldus muukeelsete elanike seas.
„Usume, et muukeelse elanikkonna arvamus mõjutab ka Eurobaromeetri tulemust. Eurobaromeetri uuringud on tehtud erinevatel ajaperioodidel (2022. aasta kevadel, 2023. aasta sügisel) ja ühiskonna erimeelsused Ukraina sõja kajastuse osas ning üldine rahulolematus peegelduvadki viimases uuringus,“ kinnitas kommunikatsioonijuht.
Sotsiaalteadlase Marju Lauristini arvates mõjutas usaldusväärsuse langust üldisem usalduskriis. „Need asjad käivad koos. Kui on üldisem usalduskriis, nagu me praegu poliitikas näeme, siis see levib ka laiemalt.“
„Kui meil on praegu riigikogu sellises seisus, et ta ei ole töövõimeline, siis see tekitab üldiselt tunnet, et midagi on paigast ära ja eks meie avalik-õiguslik televisioon on ju osa sellest riiklikust süsteemist,“ selgitas Lauristin.
