Ränk jälg enesekindlusele. Keili Sükijainen pihib, et narrijad kutsusid teda kraanaks ja hiiglaseks

Vikerraadio saates „Käbi ei kuku...“ olid külas ema ja tütar, Annely Allik ja Keili Sükijainen. Jutuks oli ka see, kuidas Sükijaineni lapsepõlves pikkuse pärast narriti.

„Mingis vanuses me pidime sellest palju rääkima - pikk on ilus, sa ei pea seda varjama,“ toob Annely välja türe jaoks tundliku teema.

Keili kasv jäi silma. Nüüdseks on ta torgetest nagu „kraana“ või „hiiglane“ üle saanud, kuid kuhjaga ebakindlust esile kutsunud narrimist ta ei unusta.

„Kooli ajal see jäi ette inimestele. Ma kasvasin nii kiiresti, et mul jalad valutasid,“ nendib Keili, kelle muresid võimendas modellitööle sattumine varateismelisena.

Apelsinimahla sisse kastetud vatitupsud, kanged sigaretid „õhtusöögiks“ - see oli menüü modellidele, kes olid nõus minema enesepiitsutamisega kaugemale kui Keili.

„Mul on sellest kaasa tulnud suur probleem enesekindlusega. See on ka põhjus, miks ma pelgan avalikkuse tähelepanu: mida inimesed minust arvavad; milline ma välja näen; kuidas ma inimesena olen,“ ütleb Keili.