Väino Uibo lõpetas 1963. aastal Tallinna kergetööstuse tehnikumi ja 1970. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri. Ta töötas aastatel 1970–1975 ja 1977–1981 Vanemuise teatris näitlejana ning aastatel 1981–1989 Ugalas näitleja ja lavastajana. Uibo on juhtinud Kuressaare Linnateatrit ja töötanud Eesti Televisiooni Tartu stuudios. Aastatel 1993–1998 oli ta Elva linnapea.

Toomas meenutas sotsiaalmeedias, et isa oli talle lapsepõlves alati olemas ning koos räägiti tihti ka sügavatel filosoofilistel teemadel. „Isa vihkab kõige rohkem silmakirjalikkust ja ebaõiglust ning ei peida oma suurt empaatiavõimet.“

„Istusin haiglavoodi kõrval ja hoidsin ta käest. Saime mõlemad aru, et need on ühed viimased hetked koos olla,“ jätkas Toomas emotsionaalses sotsiaalmeediapostituses avameelselt. „Rääkisime, kuis jaksasime, mina pärisin, tema püüdis vastata.“

„Hoidsime vennaga isa kätest kinni. Pigistasin tugevamalt ja isa pigistas vastu. Ütlesin, et Märdil läheb hästi, teeb kõvasti tööd – sina ju õpetasid! Isa vastas sosinal, et hea, et Sootsi Toivo seda ei teinud (tuntud napsivend 80ndate Elvast). Huumor oli temaga lõpuni ja loodetavasti ka siis sealpool Linnuteed,“ kirjutas Toomas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena