Raivo E. Tamm: meenub, kuidas kunagi Edgar Savisaar teatas alati uhkusega, et tema ei lähe presidendi vastuvõtule

Peaminister Kaja Kallase otsus presidendi vastuvõtule mitte minna on endise poliitiku ja kaitseväe küberväejuhatuse tsiviil-militaarkoostöö ohvitseri Raivo E. Tamme sõnul suure sotsiaalmeedia ja kommentaatorite kuldajastul igal tasandil vaid lasteaia tasemel. „Kuigi ega siin midagi väga uut ka ei ole – juba vana eesti rahvanaljand pajatab, et üks mees arvas, et kutsutakse pulma, ja ei söönud kolm päeva midagi, aga ei kutsutud… Küllap too mees ka siis solvus ikka korralikult.“

Raivo E. Tammele kui endisele poliitikule meenub lause, mida ta tihti riigikogu kuluaarides kuulis, et poliitikas ei ole kohta solvumisele. „Kuid tegelikult oli tunne, et peale solvumise seal poliitikas millegi muuga tegemist ei olnudki. Ja oli näha, et praktiliselt ükskõik, mida sa ütled, saab selle mõni hetk hiljem su enese vastu pöörata. Riigikokku kandideerides küsiti esimese asjana minult: kellega välistaksid koostöö? Olen teatrikooli haridusega ja sealt tõin paralleeli: kuidas oleks võimalik teatrit teha, kui näitleja küsiks lavastajalt, et kes selles tükis veel kaasa teevad, ja hakkaks siis deklareerima, et ei, sellega ma küll ühes lavastuses ei ole nõus olema ja sellega mina küll koos lavale ei lähe! Siis oleks meil ainult monoetendustest koosnev teater? Ma polnud veel riigikogu ligilähedalegi jõudnud ja juba pidin hakkama välistama. Kui aga riigikokku sain, sain kohe alustuseks näha, kuidas just välistamisega valimisvõit lõppeski. Ja muidugi solvumistega,“ meenutab endine poliitik Kroonikale.

„Ma ei ole kindel, kas mul on volitusi kedagi kommenteerida, korrale kutsuda, paika panna. Mitte iial ei tea, mis hetkel või mis valdkonnas te uuesti kohtute ja mis siis toimuma hakkab – jälle välistamine? Kindlasti on kõrvaltvaatajal väga lihtne öelda ja õpetada. Taas meenub teatrikooli aeg, kui õpetaja meid proovides korrale kutsus, et lavapartner ei tohi teisele näitlejale märkusi teha ega hakata ette näitama, kuidas tegelikult mängima peaks. Kui on midagi öelda, siis ütled eraviisiliselt lavastajale ja tema otsustab, kas edastab selle teisele näitlejale või ei pea ta seda oma vaatevinklist üldse oluliseks,“ räägib Tamm ja tõdeb, et seda poliitikasse üle tuua pole kuidagi võimalik.