Millised rahvusringhäälingu saated saavad enim kaebusi ja millega rahul ei olda? ERRi eetikanõunik selgitab telgitaguseid

Kroonika uuris ERRi ajakirjanduseetika nõunikult Tarmu Tammerkilt, missugused saated ja uudislood saavad rahvusringhäälingus enim kaebusi ning kuidas neid lahendatakse.

Tarmu sõnul on kaebusi ja tagasisidet ERRi saadetele ja lugudele väga erinevat liiki. „Kõige enam on kaebusi ja arvamusi uudiste kohta, sest uudistesaadete ja uudislugude maht on kõige suurem,“ nentis ta. „Samuti on just päevakajalised asjad need, kus inimesed leiavad, et midagi peaks olema teisiti,“ lisas ta, et tihtipeale tahetakse teada, miks mõnes poliitilises loos ei ole opositsiooni seisukohta esindatud. Samuti uurivad televaatajad allikate kohta: miks küsiti kommentaari just ühelt või teiselt allikalt.

Ka teemade valik uudisloos on tekitad vaatajates küsimusi. „Sellise tagasiside peale tuleb selgitada, et üks uudislugu ei saa kogu keerukat teemat haarata, tuleb vaadata uudiste kajastust veidi pikema periood pealt. Näiteks uudislugu sotsiaalministeeriumi peretoetuste süsteemi muutmise plaanis tõi kriitikat, et selles loos pidanuks sõna saama ka ministri oponendid. Vastus oli aga, et lugu tutvustaski vaid plaane ning ei löönud kohe lahti diskussiooni, sest paariminutiline uudislugu ei võimaldagi seda ja kindlasti tuleb sel teemal edaspidi uudistes juttu kõigi oluliste osapooltega.“