Kroonika peatoimetaja aastapäeva vastuvõtust: oleme taas alguses tagasi – presidendi kätlemise ülekanne oli üks suur segapuder

Ei ole mõtet muuta seda, mis toimib – see võib anda vastupidise efekti, keerata kõik untsu. Kroonika peatoimetaja osutab, et praeguse presidendi kantselei tehtud muudatused aastapäeva vastuvõtu korralduses ei teinud pidu paremaks.

Nii nad hävitasidki meie aasta tähtpeo – Eesti sünnipäeva piduliku tähistamise, mis oleks ühtviisi nauditav nii presidendi palge ette kutsutuile kui ka televaatajaile. Mitte ükski praeguse presidendi kantselei tehtud muudatustest ei teinud paremaks pidu ega teleülekannet, rääkimata hilisematest meediakajastustest. Iga-aastane meeleolu loomine, kus näidatakse külaliste saabumist peomajja otsepildis veebikanalites, oli seekord keelatud. Pole teil vaja jäädvustada, kuidas keegi saabub! See häirib külalisi! Vastupidi – punasel vaibal pildi tegemine loob meeleolu ka külalistele. See on ju meie oma Oscari-gala, kus kõik osalejad teavad, et Eesti rahvale olulist pidu kannab üle Eesti Televisioon ja kajastavad meediaväljaanded.

Fotograafide ja telekaamerate asukoht kätlemisel ei olnud nii suurele vastuvõtule kohane. Telepildis näidati inimesi hallide seintega tühjas ruumis valdavalt selja tagant või siis kentsakalt üle presidendipaari õla. Mõni õnnelikum sai ka otsevaate punaselt vaibalt. Puudus fotosein, kus igal aastal on külalised saanud teha hea valgustusega fotojäädvustusi profifotograafide ees. Kuna enamik külalisi viibis peol esimest ja võib-olla viimast korda, soovis igaüks kaunist sündmust ajaloo tarbeks jäädvustada. Seekord saadeti kutsutud põrgu – kui soovite, tehke pilti oma telefoniga suvalise seina ääres.

Läinud aastal sai palju kriitikat külaliste tutvustamise ärajätmine, seekord polnud asi parem. Estonia keldrisse paigutati küll nimede teadustaja, ent vastutusrikas roll käis talle ilmselgelt üle jõu. Sassis olid diplomaadid, kelle nimesidki ei nimetatud, ja parem polnud seis omainimestega. Televaatajale oli kätlemine üks suur segapuder, kus jäi arusaamatuks, kes on kes ja kellega. Oleme taas alguses tagasi, kus väärikad kutsutud saabusid „koos abikaasaga“, kel puudub nimi ja amet.

Kui lisada siia äärmiselt sünge, religioosse taustaga kontsert, mis sobinuks ideaalselt kirikukontserdiks, ent mitte sünnipäeva tähistamiseks, peab kahjutundega nentima, et Eesti sünnipäeva pidulik tähistamine tegi kurvaks. Ängi on ümberringi niigi palju ja presidendi pidu lisas seda kapaga juurde. Ootame pikisilmi aega, mil kultuurseks muutub rõõm, hea huumor ja õnnelik olek.