Vallalise staatus pole Kadri Talis tekitanud soovi oma uhket maja maha müüa: tahan, et see oleks mu poegadele alati avatud

Muusikamänedžer ja riigikogu liige Kadri Tali avastas pealinnalähedase Neeme küla enda jaoks juba teismelisena, kui seal oma sõbranna juures aega veetis. Tollal tärkas temas unistus seal kord isegi elada. Juba on kaluriküla palkmajas noormeesteks sirgunud Kadri pojad – ta tunnistab, et nüüd, majas üksi olles on tal vahel isegi veidi raske vaikust taluda.

Ligi nelja tuhande ruutmeetrine krunt Kadri Tali (51) maja ümber vaheldub väikeste küngaste ja lohkudega, Kanada minikuused ja lopsaka võraga madalad männid liigendavad krundi mõnusateks sopikesteks. See ei paista kuidagi välja, et Kadri on siia aastate vältel lasknud suurte aluste kaupa mulda tuua ja selle tragilt laiali ajanud. Meri jääb krundist paarisaja meetri kaugusele ja kunagi, nagu Kadri teab, oli tema õu osa liivaluitest ja rannaküla rahva jaanituleplatsist.

„Sattusin Neeme külla esimest korda juba muusikakeskkoolis õppides suviti sõbranna Elo ja õe Anuga – tulime siia lihtsalt telkima,“ meenutab Kadri ja silmitseb heldinult ümbritsevat. „Elo tädi või keegi sugulastest elas siis siin. Mäletan, kuidas siin nõmmeliivateed korjasime, teed keetsime ja sirmikuid praadisime. Mäletan sedagi, et lõikasin külapoistel juukseid. (Puhkeb naerma.) Ma ei tea, kust see veel tuli – ilmselt sellest, et ma arvasin, et oskan!“