Tunne Sibulateed ja võida LAEVAREIS Piirissaarde!

8. märtsist kinodes linastuva Marko Raadi müstilise ja visuaalselt lummava filmi „Biwa järve 8 nägu“ võttepaigad olid Peipsiveeres ning paljud neist sattusid ka legendaarsele Sibulateele. Film võeti üles Kallaste, Kasepää, Kolkja, Varnja, Ranna Pusi, Alatskivi, Kodavere ja Nina külas.

„Kui kusagil on maagilist mõtlemist rohkem säilinud, siis on see kahtlemata võimudest kaugemal asuv isepäine ääremaa - Setu- või Võrumaa ning ajalooliselt veel eriti suletud oma maailmas elanud vanausulised. Kuna samanimelise raamatu alusel Biwa järve kaheksa vaate kunstikaanon eeldab suurt järve ja selle kaldal elavat kogukonda, siis oli Peipsiveere vanausulised kohe esmane valik. Selle kitsa ribana Peipsi vetevälja ääres elava rahvakillu kogu elu on olnud seotud järvega. Samas sai alguses hulgutud ka Setumaale sisselõikavate Peipsi lahtede soppides ning mentaalselt on filmi ka sealsest animismi segusest tsässonate kultuuri spirituaalsusest laenatud,“ räägib režissöör Marko Raat, miks just Peipsiveere sai võttepaikadeks valitud.

„Kuna ma tegin aastaid Tartus uut ERMi ja olin palju „lõunas“, siis hakkasin varakult Peipsiveerde sisse elama ja võimalikke võttekohti kaardistama, sõpru ja teejuhte sinna kogukonda otsima. Sügav kummardus kõigi vanausuliste ja teiste sealsete perede ees, kes meid oma kodusid lihtsalt vaatama lasid, ja kes meid lõpuks ka oma kodudesse ja hoovidesse filmima lasid.

Samal ajal olen suur 1960-70. aastate modernistliku arhitektuuri fänn ja sellel on otsesed seosed Jaapani karge ilumeelega. Lootsin kohata Peipsi ääres midagi sellest kihistusest ja see mis, mis me Rannamõisa puhkebaasi näol leidsime ületas kõik unistused. Nagu ka see, et me leidsime sõidukorras arhailise Peipsi puupaadi, mis andis koos kõigi nende alumiiniumist „Progresside“ ja kaasaegsete kaatritega ilusa aegade sideme ka selles olulises filmi elemendis – kogu liikumine toimub filmis ainult vett mööda.

Üheks Peipsi episoodiks oli meil vaja ka kirikut või ütleme selle filmi kontekstis laiemas tähenduses püha ruumi. Vanausuliste kirikus filmimise loa saamine või isegi küsimine oli juba mõttena taktitu. Siin tuli appi kasinus ja ummikseis ise. Olen palju käinud lihtsates palvemajades, need ei erine paljus argisest ruumist ja nii saigi kohandatud Varnja vana külakooli klassiruum palvemajaks. Kunstnik Kristina Lõuk muundas selle sama, filmist varem tuttava argise ruumi lummavalt imeliseks toaks, kus segunevad kooli õppevahendid ja küünlasäras pühased.

Narva Veneetsia oli ühe vaate tegelase kodukülana lausa möödapääsmatu, see lipsas mul sisse juba stsenaariumisse – no kus veel veega nii orgaanilises ja leidlikus sidemes osatakse olla kui seal. See mitte ainult ei näe välja nagu vaiadel elamine vee kohal kusagil Aasia jõe deltas, vaid on ka oma vähenõudlikkuses, kitsastes kruntides ja igameheloovuses sellega otsesuguluses.“

Kas ja kui hästi tunned sina Sibulateed kui ühte põnevat kodumaist reisisihtkohta?

Vasta küsimustele, saada vastused aadressile [e-mail] hiljemalt 20. märts ja võida auhinnareis Piirissaarde. Veeda mõnus päev looduses ning avasta põnev ja omapärane Peipsi! Auhinna loosib välja Seto Line.

1. Mis külla Sibulateel tekivad kõige sagedamini kevaditi jäämäed?

2. Kus kandis asuvad Sibulateel punase liivakivi paljandid?

3. Kallastel käiakse palju Peipsile kalale. Mis on tuntuimad kalad Peipsis?

4. Varnjas asub üks tuntud suvegalerii, mis nimeline?

5. Kus Sibulateel asub kaugelt üle 100 samovari ühe katuse all koos?

6. Ühes Roosas majas Kolkja külas trükitakse imelises pakutrükis kangaid. Mis maja see on?

7. Sibulateel saab ööbida ka paadimajades. Millises külas?

Miks Piirissaare on just eriline? Piirissaare on ainuke püsiasustusega Eesti saar Peipsi järves. Saare kirdeosas asuvad kolm küla (Piiri, Tooni ja Saare). Piirissaare elanikest enamus on vene vanausulised, kes ajast aega oma kultuuri ja elulaadi säilitada püüdes on saarel toimetanud, peamisteks tegevusaladeks kalapüük ja sibulakasvatus. Piirissaare asustuses on säilinud vanausulistele omane arhitektuuristiil, saarel Saare külas asub tegutsev vanausuliste palvela ja Tooni külas tühjana seisev apostlik-õigeusu kirik. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut.

Tänasel päeval on kogu Piirissaar looduskaitseala, siin elab hulgaliselt kaitstavaid linnu- ja kahepaiksete liike ning kasvab mitmeid taimeharuldusi. Laevasõit Piirissaarele kestab 4-4.5h, kohapeal ringivaatamiseks on arvestatud kaks tundi. Info ja broneerimine: [e-mail]

Marko Raadi film „Biwa järve 8 nägu“ tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsi külakogukonna igatsuste ja ihade keelde. Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend. Filmi peategelase Hanakese rollis astub ülesse multitalent Elina Masing (alter ego Valge Tüdruk, teleseriaal „Vaga vesi“). Oma filmikarjääri hingestatumad ja hapramad rollid teevad Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Maarja Jakobson, Simeoni Sundja, Meelis Rämmeld ja Hendrik Toompere. Teistes osades teevad kaasa Liina Tennosaar, Peeter Tammearu, Jarmo Reha, Kärt Kokkota ja Tommi Korpela.

Film põhineb Saksa japanofiili Max Dauthendy 1911. aastal ilmunud samanimelisel raamatul, mis ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogus 2005. aastal, e-raamatu ning audioraamatuna 2024. aastal. Filmi režissöör ja stsenarist on Marko Raat.