Režissöör Marko Raat räägib lähemalt, kuidas ta oma filmi muusika leidis: „Lyyti on Soome lüürilise popi peidetud pärl, kelle ma leidsin, töötades läbi sealset muusikamaailma. Kuna Biwa filmil on põhjanaabritest kaastootjad ja üks episood stsenaariumis sisaldas kruiisilaeva teemat, tundus väga loomulik tuua selle kaudu sisse just kaasaegne Soome muusika. Küllap on see laeval laulmine tuttav paljudele Eesti artistidele, alates 1990. aastatest kuni tänaseni, põgusa või pikema kogemusena. Ja kui sul laeva baaris tukuvad ikka valdavalt üksildased vanad soome mehed, tuleb üritada neid aeg-ajalt soome keeles üles sulatada. Lyyti lugu „Mihin voi soittaa!“ seda teeb ja sellest sai juba pärast esimest kuulamist ning omavahel jagamist kogu võttegruppi lummanud kõrvauss terveks filmisuveks.“

Filmis kõlavat lugu „Mihin voi soittaa!“ saab kuulata siit:

Filmi originaalmuusika on loonud helilooja Jakob Juhkam, kelle kohta ütleb Raat tabavalt, et tegemist on mehega, kes muudab kullaks kõik, mida puudutab. „Käisime Jakobiga läbi ilusa pika tee, kus suutsime vältida väga otseseid Aasia vihjeid, kuigi kiusatusi oli. Nii et muusika lõpuks ei illustreeri midagi, mis on näha, vaid on suveräänne ja annab filmi visuaalile ühe täiesti oma tunnetuskihi juurde.“

Lyyti (Lydia Lehtola) on Soome laulja ja laulukirjutaja Põhja-Karjalast Joensuust. Tal on ilmunud kolm albumit, viimane neist 2023. aastal ja kannab nime „Nousussa taas“. Naise muusikastiili võib kirjeldada kui indie’t, mille lüüriline sisu lahkab väga erinevaid teemasid, neis on nii isiklikke lugusid kui ka ühiskonnakriitilisi palu. Lyyti on välja andnud albumid „Meitä ei ole kutsuttu“ (2020), „Toiveet ja helyt“ (2021) ja „Nousussa taas“ (2023). Bändi tuntumad singlid on „Terminaalissa“ (2017), „Juomavettä“ (2017), „Pielisjoki“ (2018), „Olen matkalla kaatamaan patsaita“ (2019), „Juhlat“ (2019), „Ei pahalla“ (2019), „Puhalla ja toivo“ (2021), „Mihin voi soittaa?“ (2021), „Karkauspäivä“ (2021) ja „Ennätyshelteet“ (2022).

Lyyti esines 6. märtsil Tallinnas filmi pidulikule esilinastusele järgnenud peol Kinomajas.

Jakob Juhkam (sündinud 1992) on Häädemeestelt pärit helilooja ja multiinstrumentalist. Tema muusikas on lisaks kirjutamisele pearoll ka loodu ise esitamisel, salvestamisel ja produtseerimisel. 2012. aastal ilmus muusikul esimene sooloalbum „T“. Jakobil on olnud mitu koosseisu oma muusika esitamiseks (Jakob Juhkami Kvartett, Jakob Juhkam Band), samuti on ta osalenud instrumentalistina mitmetes Eesti popansamblites, nagu Vaiko Eplik ja Eliit ning Malcolm Lincoln. Juhkami muusikas segunevad rokk- ja džässmuusika rütmid, harmoonia- ning pillikäsitlus, minimalismi ja elektroonilise muusika kõlad ning tekstuurid, samuti erinevate ajastute salvestusesteetikad. Tal on välja tulnud kolm täispikka sooloalbumit, neist viimane duubelalbum „L“ aastal 2022. Lisaks on albumitena ilmunud ka mitmed helikujundused.

Täiendavad lingid ja viited leiab Jakob Juhkami loomingu kohta SIIT!

Kuula ka Eesti Päevalehe rubriigist „Kultuuribiit“ valikut muusikast, mis meeldib „Biwa järve 8 nägu“ režissöörile Marko Raadile ja teda inspireerib.

Marko Raadi film „Biwa järve 8 nägu“ tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsi külakogukonna igatsuste ja ihade keelde. Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend. Filmi peategelase Hanakese rollis astub üles multitalent Elina Masing (alter ego Valge Tüdruk, teleseriaal „Vaga vesi“). Oma filmikarjääri hingestatumad ja hapramad rollid teevad Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Maarja Jakobson, Simeoni Sundja, Meelis Rämmeld ja Hendrik Toompere. Teistes osades on Liina Tennosaar, Peeter Tammearu, Jarmo Reha, Kärt Kokkota ja Tommi Korpela.

Film põhineb Saksa japanofiili Max Dauthendey 1911. aastal ilmunud samanimelisel raamatul, mis ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogus 2005. aastal, e-raamatu ning audioraamatuna 2024. aastal. Filmi režissöör ja stsenarist on Marko Raat.

Jaga
Kommentaarid