„Oleme alati olnud lähedased inimesed. Me oleme suhteliselt samas valdkonnas, loomulikult ta pole muusikas, aga ta on rohkem kunstilises pooles. Selline arusaam on, et hästi lihtne ja loomulik ja nii ongi,“ räägib Killing, kes hoiab tavaliselt oma eraelu kiivalt enda teada.

Küsimusele, kas Karl Killingu pruut on raske olla, vastab mees: „Ma arvan, et mul on see iga mööda läinud, kus selliseid asju tekib. Kui ma olin 16-18, siis seda asja oli kõvasti rohkem, kus pidin neid asju privaatsemalt hoidma. Ma siiani hoian väga.“

Killing nõustus Pärtelpoja definitsiooniga „private, not secret“ ehk ta ei hoia asja täielikult saladuses, kuid ei ole sellega ka liigselt avalikkuse ees.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena