Sinu Wikipedias on üks parimaid lauseid, mida ma Eesti Wikipediast lugenud: „Ta saavutas esikoha vabariiklikul umbrohu kitkumise võistlusel.“ Millal sa viimati umbrohtu kitkusid? See tegevus ei tundu üldse Anu Saagimi brändiga kokku minevat.

(Naerab.) Oh my god, issand, ma ei teadnudki, et see seal kirjas on. Jah, malevas pidi umbrohtu kitkuma. Olin kõva kitkuja ja revolutsionäär. Meile ei tahetud korralikult maksta, õhutasin teisi ülestõusule ja mind ähvardati rühmast välja visata. Päriselt ka.

Ma olen kõiki asju kitkunud. Kui Soome läksin, oli raha vaja ja korjasin maasikaid. See oli veel aeg, kui seda tööd tegid peamiselt soomlased. Olen väga töökas füüsilise töö tegija. Olen sopaaugust tulnud! Kui sa näeksid mind suvel Saaremaal, seal ma olen omas elemendis. Kitkun!

Tänapäeval muud juttu pole kui persoonibränd ja persoonibränd. Oled sa kunagi mõelnud, milline peaksid meedias välja nägema või milliseid asju pead tegema, et meedia sinust kirjutaks? Või oled lihtsalt niisama möllanud?

Tulin pilti siis, kui sellest ju ei räägitud. Ma ei ehitanud endale mingit brändi, vaid elu lihtsalt kulges ja juhtus. Ma ei ole teadlikult midagi teinud. Mu bränd kukkus välja vahukoor, šampanja ja kuradi piimavann. See jääb mulle surmani külge, sealt ma välja ei uju.

Ega ma eriti ei põe. Ma võin olla töökas, tubli ja ma ei tea, kas ma ka tark olen – nutikas on parem sõna –, aga seda fun’i ja kerglast poolt ma maha ei raputa. Kui ma seda hirmsasti põeks, oleksin võib-olla psühhiaatri vastuvõtul.