Meil on ka mingi eelarve, mis algab ja lõpeb nulliga. Muidugi plaadifirma ja ERR aitavad ka, aga näiteks tasu selle eest, et lavale saada, on juba viis kilo. Võidad Eesti Laulu ära ja siis õiguse eest Eurovisioni lõppvõistlusel esineda maksad viis tuhat eurot. Et saaksid lava peale minna.

Me kasutame ekraane, mis maksab ka vist mingi kaks tuhat eurot. Et saada tossu lavale – see vist oli 14 000 eurot esineja kohta. Mõtlesin, et äkki teeme lätlastega pooleks selle, pool tossu meile, pool tossu neile, aga nii ka nagu ei lähe läbi,“ avaldas Kohver, et tal tuli briljantne idee teha siis crowdfunding tossule. „Aga siis öeldi, et unusta ära,“ lisas ära.

Birgit ja skandaalne tossupilv

Birgit esines Eurovisionil imekaunis valges kleidis ja kindlasti pole veel ununenud suur probleem, et tolle saatusliku aasta esinemiskulud käisid Eestile üle jõu ning lauljanna oleks võinud laval jääda „tossuta“. Tossumasina tekitatud valge udulaadne toss oli suur osa lavashowst. Nii nagu leiti raha Elina Nechayeva võimsa kleidi jaoks, tehti ka Birgiti esinemise jaoks lõpuks vajalikud korrektiivid ning esitus oli võimas.

Kui 2013. aasta Eurovisioni esimeses poolfinaalis kattis lava Birgit Õigemeele esinemise ajal kaunis udukiht, kirjutas meedia, et finaalis võib Eesti esitus tossuta jääda.

Eurovisioni korraldajad ütlesid „Ringvaate“ saatejuhile Marko Reikopile, et tossu tootmine on nii kallis, sest see on eriline materjal, mis hõljub ainult põranda kohal. „Teine põhjus on see, et kõik ei hakkaks neid tellima, kui kõik telliks, oleksid kõik tossu sees, sähviksid välgud ja kullatolmu langeks. Seetõttu on eriefektid nii kallid, et inimesed mõtleksid enne kümme korda,“ rääkis Reikop toona. Ta lisas, et toss võib finaalis maksma minna 2000–3000 eurot.

Füüsik Aare Baumer lausus, et hinna teeb kalliks see, et masin on kontrollitud ja peab tööd tegema ka siis, kui miljonid silmapaarid teleekraani vaatavad.