Tanel Kiik pensioni külmutamise plaanist: „Unustage ära! Need valdkonnad vajavad hoopis lisaraha.“

Erakond Parempoolsed pakuvad riigikulude kärpeks välja pensionikulude külmutamise. Tanel Kiik (SDE) sõnul vajaks valdkond hoopis raha juurde ja tuleks keskenduda tulude suurendamisele.

„Unustage ära! Eesti pensionid on Euroopa ühed madalamad ja inimeste omaosalus tervishoius juba praegu liiga kõrge,“ sõnas Kiik ühismeedia portaalis X. Antud olukorras poleks tema sõnul adekvaatne pensione või tervishoidu kärpekohtadena kaaluda. „Need valdkonnad vajavad hoopis lisaraha.“

Kiige sõnul tuleks keskenduda riigieelarve tulude suurendamisele, maksustades senisest kõrgemalt jõukamat osa ühiskonnast. „Eesti Panga andmetel kuulub 10% rikkamatest eestimaalastest ligi 60% varadest, see tähendab, et 90% meist peavad ülejäänud 40% varadega toime tulema,“ selgitas ta.

„Riigi üks olulisemaid ülesandeid on majandusliku ja ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamine,“ ütles Kiik. Tema sõnul parim viis selle tegemiseks on õiglane maksupoliitika ehk astmeline tulumaks ja varamaksud ning solidaarsete avalike teenuste pakkumine. „Sotsiaaldemokraadid ei luba teha kärpeid nõrgemate arvelt!“

Erakond Parempoolsed käis möödunud reedel välja mitmeid ideid kulude kärpimiseks, milleks üheks oli pensionikulude külmutamine eelarves. Kui eelarvepuudujääk peaks süvenema, siis tuleb Parempoolsete sõnul olla valmis ka nende kärpimiseks. „Raskustesse sattuvaid eakaid tuleb toetada juba kehtivate toimetulekutoetuste kaudu,“ sõnas Parempoolsete juht Lavly Perling.

Parempoolsete ideed riigi rahanduse päästmiseks

• Riigiametnike ja avalike teenistujate palgafond tuleb külmutada ja olla valmis vajadusel selle kärpimiseks 10% võrra. See puudutab kõiki sektoreid - ühiskond peab kriisi lahendamisse panustama solidaarselt. Palku tohib tõsta ainult külmutatud ja vajadusel 10% võrra kärbitud palgafondi piires, kui ülesanded vähema hulga inimeste peale laiali jagada.

• Pensionikulud tuleb eelarves külmutada ja kui eelarvepuudujääk süveneb, siis tuleb olla valmis ka nende kärpimiseks. Raskustesse sattuvaid eakaid tuleb toetada juba kehtivate toimetulekutoetuste kaudu.

• Tuleb lõpetada nö vaeseks indekseerimine – mitte ükski kulu, ei kõrgemate riigiametnike palgad ega ka pensionid, ei tohi tõusta automaatselt, ilma vastava poliitilise otsuseta.

• Kõrghariduses ja tervishoius tuleb rakendada omaosalust - sisse viia osaline õppemaks ja suurendada eraravikindlustuse osakaalu. 

• Maksuküüru kaotamine tuleb edasi lükata rahandusolukorra stabiliseerumiseni.

• Kõigi lausaliste toetuse maksmine tuleb lõpetada, toetada tuleb ainult neid, kellel on reaalselt abi vaja. Näiteks 80 euro suurust lapsetoetust makstakse absoluutselt kõigile Eesti lapsevanematele, olenemata sellest, kas pere vajab abi või on tegu miljonäridega. Taoline hoiak on valdav kümnete ja kümnete Eestis kehtivate toetuste ja hüvitiste puhul, see raiskav süsteem tuleb lõpetada. 

• Massilised sotsiaalkampaaniad, mida viljelevad riiklikud turundusagentuurid ja inimeste elama õpetamise asutused (EISA, TAI) tuleb lõpetada. Riigiasutuste avalike suhete kulusid peab kärpima vähemalt kahe kolmandiku võrra.

• Riigiasutuste tugiteenuste vajalikkus tuleb üksikasjalikult üle vaadata  – seal on ohtralt kärpekohti.

• Riigi erinevad IT-majad tuleb tõsta kokku üheks struktuuriks. Riigiasutused ei tohi IT-spetsialistide pärast omavahel konkureerida ja sellega turul palku tõsta. Riigi IT-sektori ülikiire kasvatamise asemel tuleb vajalikud tööd osta sisse omavahel konkureerivatelt eraettevõtetelt.