Tuuli Roosma reisimisest ekskaasa Arboga: suures plaanis tead täpselt, mis juhtuma hakkab
(2)
Märtsikuust on Tuuli Roosma koos poegade Kristjani ja Andresega ning ekskaasa Arbo Tammiksaarega jälle teleekraanidel, inimeste elutubades värskes telesarjas „Meie aasta Indoneesias.“
Kaksikud olid 13aastased, kui nad sellele reisile läksid, ja 14, kui tagasi tulid. Kümme aastat tagasi, kui nad läksid perega Siberisse, olid poisid kolmesed, ja neljased, kui naasid.
Kas endise elukaaslasega reisida on pigem raske või hoopis kerge? „Kõik on lihtne. Suures plaanis täpselt tead, mis juhtuma hakkab.“
Tuuli mõtiskleb ajakirja „Eesti naine“ kaaneloos, et pere suhtlemise dünaamikat muudab kõige rohkem see, et lapsed on iga kord justkui erinevad, järgmises eluetapis. Seekord tuli arvestada, et teismelistel on oma seisukohad, sest neil on tugev arvamus, mida teha ja mida mitte.
„Teismelised armastavad mugavust. Neil ei ole pöidlad püsti, et „oi, kui äge, ujume siit mudajõest läbi ja siis ööbime palmi all“.“
Tuuli seletab naerval näol, kuidas üks poiss tulistas kindlameelselt kriitikat, miks on nii vähe ettevalmistusi tehtud ja miks ei ole välja vaadatud ega guugeldatud ja mida kõike oleks saanud broneerida. „Mõtlen, et kui endal on huvi, siis palun, saad ise ka uurida ja meile öelda, et mis kõik seal on.“ Aga nii poleks seiklemist.
