Sisuloome juurde sattusin... 12-aastasena, kui hakkasin Facebooki videoid üles laadima. Videote tegemine on mulle lapsest saati meeldinud. Tegin neid alguses sõbrannaga koos – üksinda kunagi ei julgenud. Mind küll kiusati, aga mulle endale meeldis ja mul oli lõbus. Lõpuks leidsin üle Eesti inimesi, kellele meeldis ka videoid luua, ning sain seeläbi endale uusi tutvusi ja sõbrannasid juurde. See ka motiveeris väga. Kunagi poleks ette kujutanud, et sellest võiks saada päris töö või amet, mis raha sisse toob.

Kõige raskem asi sisuloojaks olemise juures on... see, et ma tahaksin kogu aeg filmida, aga ma ei julge. Ma tahaksin filmida ka oma lähedasi sõpru, aga keegi neist ei ole väga sotsiaalmeedia-inimene ega taha figureerida kuskil avalikult. Austusest nende vastu ma ei filmi ega pildista neid.