Toimus 463 etendust ja neid külastas kokku 90 265 vaatajat, mis on rekordiline publikuarv alates sellest hetkest, kui Noorsooteatrist sai Linnateater.

Tallinna Linnateatri direktor Mihkel Kübar: „Linnateater on kunstiliselt väga ilusas etapis. On rõõm olnud tervitada külalislavastajaid. Hea meel on meie trupi üle, kus kõikides lavastuses on säravaid ja huvitavaid rolle ning saab nautida ilusat näitlejate ansamblitööd. Kogu Linnateatri meeskond on teinud läbi hooaja suurepärast tööd ja rõõm, et seda pingutust on sedavõrd paljud inimesed jõudnud vaatama.“

Tallinna Linnateatril oli rõõm anda sel hooajal kolmteist külalisetendust, erinevate lavastustega käidi Tartus, Põlvas, Võrus, Jõhvis, Pärnus, Viljandis, Haapsalus ja Raplas.

Hooaega jagus ka preemiaid ja tunnustust. Novembris kuulutati Velda Otsuse hõbepeekri uueks hoidjaks Elisabet Reinsalu. Märtsikuisel teatriauhindade jagamisel pälvis Külli Teetamm parima naispeaosatäitja auhinna Zelma rolli eest lavastuses „Poiss, kes nägi pimeduses“ ning rollide Kannatanu kohtuasjas ja Perelepitaja eest lavastuses „Nõusolek“. Lisaks pärjati kunstnikuauhinnaga Laura Pählapuu, kellele tõid tunnustuse kunstnikutöö lavastusele „Ülestähendusi põranda alt“ (Tallinna Linnateater) ja lavakujundus lavastusele „Teoreem“ (Eesti Draamateater). Kristallkingakese auhinna pälvis Marta Aliide Jakovski lavastustega „Fundamentalist“ (Von Krahli Teater ja EMTA lavakunstikool) ning „Poiss, kes nägi pimeduses“ (Tallinna Linnateater).

Lisaks põhitegevusele tutvustas Linnateater ka värsket Eesti dramaturgiat. Detsembris tuli avalikule lugemisele Erki Aule näidend „Ellujäämise tõenäosus“, mis pälvis Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistlusel esikoha, ja jaanuaris loeti ette Kristiina Jalasto näidend „Preili Dora pooluni“, mis pälvis samal võistlusel žürii äramärkimise.

Pettumus, et maja valmimine viibib

Hooaja alguses sai selgeks, et Laia tänava kompleksi avamine lükkub vähemalt aasta võrra edasi, niisiis unistus alustada 60. ehk juubelihooaega oma majas ikkagi ei täitu. Ehitustööde lõpp siiski paistab, sellele järgneb hoone sisustamine ja eritehnika paigaldamine, loodetavasti saab teater publikut uues majas tervitada ülejärgmisel hooajal ehk 2025. aasta sügisel.

Mihkel Kübar: „Kaasaegse teatri rajamine vanalinna on osutunud kõikidest plaanidest kordades keerulisemaks. Kõik võtab rohkem aega, kui plaanitud. Tulemus aga saab olema suurepärane, just selline, kus teatrikunst saab kõige paremal viisil õitseda ning publikul rõõm kõige selle iluga kohtuda.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena