Ärasaatmisel meenutasid Hagi Šeini tööd ja pärandit Katrin Saks, Toomas Luhats, Marju Lauristin, Heidy Purga, Elisa Avik, Andres Jõesaar, Peeter Tooma, Ilmar Raag, Alla Jakobson, Raul Rebane ja Tõnu Viik.

Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal. Seejärel oli ta teleajakirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 oli ta samas doktorantuuris teleajaloo ja meediapoliitika alal. Tema telemeediaalane kvalifikatsioon on võrdsustatud doktorikraadiga 2002. aastal, mil ta valiti Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nõukogu poolt viieks aastaks telemeedia professoriks.

1967. aastal asus ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas „Aktuaalse kaamera“ tootmisassistendina (1967–1968), filmimonteerijana (1968–1971) ning sotsioloogi, saatejuhi ja kommentaatorina (1971–1988). Ta juhtis muu hulgas saateid „Kodulinn“, „Ajurünnak“, „Prillitoos“, „Mõtleme veel“ ja „Nõukoda“.

Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Televisiooni peadirektori asetäitja ja 1992–1997 Eesti Televisiooni peadirektor, 2000–2007 ringhäälingunõukogu liige, 2007–2012 rahvusringhäälingunõukogu liige, aastatel 2010–2012 Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees ning 2012. aastast ERR-i ühiskondliku nõukoja liige.

Alates 2021. aasta sügisest oli Šein Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi telekultuuri külalisprofessor. Lisaks oli ta Eesti filmi andmebaasi peatoimetaja, teleteaduse ja teleajaloo andmebaasi Telekraat looja ja kuraator, Eesti Filmi Instituudi nõukogu esimees (kuni oktoobrini 2022) ning Tallinna Ülikooli nõukogu ja Eesti Rahvusarhiivi nõukogu liige.

Šein pälvis 2002. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2006. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi, 2014. aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia, 2015. aastal Tallinna Ülikooli teenetemärgi, 2021. aastal EFTA elutööpreemia ja 2022. aastal Rahvuskultuuri Fondi preemia panuse eest meedia- ja telekultuuri arengusse.

Jaga
Kommentaarid