Saabunud nublikumile, jäi kohe silma see, et ürituse korraldamisega on vaeva nähtud. Lapsi meelitasid lustima batuudid ja ronimisseinad, lennukivisked, pisemad mudilased said lõbutseda õhupallidega täidetud suures pallikeses. Keila lauluväljakule oli püsti pandud nii ilu- kui ka toiduala ning lisaks sai soetada fännikaupa, end palaval päeval jookidega kosutada ning suhkruvatti ja hapusid komme nautida. Tegevust jagus seal küll igale maitsele ja vanusele.

Kokkuhoidmist ja kogukonnatunnet oli Keila lauluväljakul silmaga näha. Nii mõnigi punt kohtus ootamatult vanade tuttavatega, kellega emmati ja rõõmsalt üllatuti: „Oi, sina ka siin!“ „Kui sa kõnnid ringi, siis iga viies inimene, keda sa näed, on tuttav. See on kõva tunne. Ja see, et sa kodulinnas saad pidu panna, on veel lahedam,“ rääkis üks kohalik.