Laura on aja jooksul ennast aina rohkem tundma õppinud ja iseloomustab end täna sõnaga katsetaja. „Tunnen, et ma olen nõiamoor, kes seisab suure katla ees, keedab seda suppi ja lisab sinna kõik elukogemused, erinevatest kultuuridest kaasa saadud maitsed ning lõhnad,“ sõnab Laura. Alati heatujuline artist selgitab, et kindlasti on tal ka hetki, kus ta ei ole nii positiivne ja tahaks hoopis maailma eest peitu pugeda.

„Lasen endal olla ka nendes hetkedes, ei motiveerigi ennast ja jään voodisse, kui mul on see võimalus olemas. Kui ma olen kõrvalt näinud inimesi, kes on alati ülimalt positiivsed, siis see kõlab veidralt, aga see on mind isegi veidi närvi ajanud ja mõtlen, et kuidas see on võimalik,“ selgitab ta naerdes. Nii mõtiskleb ta teemal, et viha, raev ja kurbus on inimlikud emotsioonid, mida me peame samuti kogema. „On tekkinud arusaam, et kui neid tunned, siis sa oled vähem väärtuslik inimene. Täiesti okei on kellegi peale ka näiteks autoroolis vihastada. Need on osad, mida me peame endaga kokku integreerima. Ei saa kogu aeg olla super õnnelik,“ leiab ta.