Kadri Tennosaar jagab oma Facebooki postituses, kui raske on toime tulla töövõimetustoetusega, millest tuleb maksta ka kodulaenu. „Süüa aitab tuua tütar. Elame koos väikses kahetoalises korteris, 44 ruutu. Tõesti püüan poole kohaga tööle saada. Täiskohaga enam ei jaksa. Loodan, et keegi siiski võtab,“ avaldab Tennosaar.

„Minu meelest on sellest ettearvamatust haigusest vaja rääkida. Paraku kaasneb sellega ka see, et keegi ei taha mind enam tööle võtta. Mul on täis töövõimetus ja keskmine puue. Raskuseid ma tõsta ei tohi ja neljandat aastat pidev keemiaravi,“ jätkab ta.

„Olen jälle kiilakas ja tundub, et juuksed enam ei kasva. Haigekassa rahastusega pole mulle enam ravi. Vahetasin ka arsti, sest eelnev lasi mu kiiresti teisest staadiumist neljandasse ja ütles, et midagi ei anna enam teha. Siiski ma ei kaotanud lootust, pöördusin dr. Valvere poole ja tema soovitas mul arsti vahetada, andis nime, kuid ütles, et pean ise tema nõusse saama. Sain. Ühiselt pöördusime Kingitud Elu poole. Hetkel Kingitud Elu Vähiravifondi ravim on aidanud. Kuid ehmatab digiloos sõna „palliatiivravi“, mis tähendab lõplik ravi,“ sõnab ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid